¹Ro'eo-damo rata-mi Eo Paskah pai' Posusa' Roti to uma Raragii. Imam pangkeni pai' guru agama bula-ra mpali' akala-ra mpolede Yesus bona rapatehi bongo-i.

¹Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,

²Ra'uli': "Aga neo' ulu tababehi nto'u eo bohe, nee-neo' mpai' bara' ntodea."

²sest nad ütlesid: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

³Nto'u Yesus hi ngata Betania, hilou-i hi tomi hadua tauna to rahanga' Simon topohaki' poko'. Bula-na hi ree, rata hadua tobine ngkeni hameha' butolo' ihia' lana honga to masuli' lia oli-na, to rababehi ngkai rali' kaju to mohonga. Bula-na Yesus ngkoni', tobine toei mpopengka butolo' toe pai' natua hi woo' Yesus bona mpobila' -i.

³Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.

⁴Ba hangkuja dua to hi ree, moroe-ra mpohilo napa to nababehi tobine toei. Momepololitai-ramo ra'uli': "Napa-mi-hawo kalaua-na lana honga rakerei mara hewa toe!

⁴Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: 'Milleks see salvi raiskamine?

⁵Ke agina lau-pi-hawo rapobalu' nte oli tolu atu labi doi pera', pai' doi oli-na rawai' -raka tokabu." Toe pai' moroe-ra mpokaroe tobine toei.

⁵Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.' Ja nad tõrelesid naisega.

⁶Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Pelele' moto-i-hana. Napa pai' nipedahi nono-na? To nababehi hi Aku' toe-le, lompe'.

⁶Aga Jeesus ütles: 'Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.

⁷Apa' tokabu-hana, ria oa' -ra dohe-ni. Ane dota-koi ntulungi-ra, ria oa' loga-ni. Aga Aku', uma-a mpai' ria oa' dohe-ni.

⁷Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.

⁸Tobine toei mpobabehi napa to nakule' mpobabehi. Natuai-a hante lana honga mporodo ami' -mi woto-ku hi karatana-ku mpai', kako'ia-na rata tempo-na.

⁸Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.

⁹Mpu'u ku'uli' -kokoi: hi humalili' dunia', hiapa-apa Kareba Lompe' rapalele, napa to nababehi tobine toei bate ralolita, uma mpai' ralipo' -lipo'."

⁹Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.'

¹⁰Nto'u toe, hadua ngkai ana'guru-na to hampulu' rodua, to rahanga' Yudas Iskariot, hilou hi imam pangkeni, mpo'uli' -raka patuju-na mpobalu' Yesus hi hira'.

¹⁰Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.

¹¹Goe' -ramo mpo'epe patuju-na toe, pai' rajanci-ki rawai' -i doi. Ngkai ree, Yudas mpopali' loga to lompe' mpobalu' Yesus hi bali' -na.

¹¹Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.

¹²Rata-mi eo to lomo' -na hi Posusa' Roti to Uma Raragii, nto'u bima Paskah rasumale'. Nto'u toe, ana'guru-na Yesus mpo'uli' -ki: "Hiapa-kai mporodo pongkoni' Paskah to takoni' -e mpai'? Hiapa konoa-nu?"

¹²Ja hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid talle: 'Kuhu sa tahad, et me läheme ja valmistame, et sa võiksid süüa paasat?'

¹³Yesus mpohubui rodua ana'guru-na, na'uli' -raka: "Hilou-mokoi hi rala ngata. Ria mpai' to mpohirua' -kokoi hadua tomane to ngkeni pontomua' -na oti ntomu'. Tuku' -imi.

¹³Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: 'Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa

¹⁴Ane mesua' -i hi rala tomi, uli' -ki pue' tomi: `Na'uli' Guru: Hiapa-kuwo pobabehia-ku Posusa' Paskah hante ana'guru-ku?'

¹⁴ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: 'Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?'

¹⁵Pue' tomi toe mpai' mpotudo' -kokoi hameha' kamar to hi lolo-na to bohe. Kamar toe teporodo ami' -mi, hono' -mi rewa-na. Hi retu-mokoi mpai' mporodo-taka pongkoni' Paskah-ta."

¹⁵Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!'

¹⁶Hilou mpu'u-ramo ana'guru-na to rodua toera mesua' rala ngata. Rarata mpu'u-mi hewa to na'uli' -raka, pai' -ra mporodo-mi pongkoni' Paskah.

¹⁶Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.

¹⁷Mobengi-mi, rata-imi Yesus hante ana'guru-na to hampulu' rodua.

¹⁷Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.

¹⁸Bula-na mohura ngkoni', na'uli' -mi: "Pe'epei-koi: Ria hadua ngkai koi', to ngkoni' hante Aku' toe lau, to mpobalu' -a mpai' hi bali' -ku."

¹⁸Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.'

¹⁹Mpo'epe tohe'e, kapeda' -nami nono-ra ana'guru-na, pai' mepekune' -ramo hadua bo hadua hi Yesus, ra'uli': "Bela-hawo aku' to nutoa' -e Pue'?"

¹⁹Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: 'Ega ometi mina?'

²⁰Na'uli' Yesus: "To mpobalu' -ale, hadua ngkai koi' to hampulu' rodua tohe'i-e, to mpodulu' -ka.

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.

²¹Makono mpu'u, Aku' Ana' Manusia' bate mate hewa to ralowa hi rala Buku Tomoroli' -e. Aga mpe'ahii' tauna to mpobalu' -a tetui. Ke lompe' lau-pi ane uma-i na'ote tina-na."

²¹Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.'

²²Bula-ra ngkoni', na'ala' -mi Yesus roti pai' naposampayai, mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala. Oti toe, napihe-pihe pai' natonu-raka, na'uli': "Ala' -mi, koni' -mi. Toi-mi woto-ku."

²²Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: 'Võtke! See on minu ihu.'

²³Oti toe na'ala' wo'o sangkiri' to ihia' anggur, na'uli' tarima kasi hi Alata'ala pai' natonu-raka. Nginu omea-ramo ngkai sangkiri' toe.

²³Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.

²⁴Na'uli' -raka: "Toi-mi raa' -ku to rabowo ane mate-a mpai' bona mpotolo' wori' tauna. Raa' -ku toi mporohoi pojanci to mpoposidai' Alata'ala hante manusia'.

²⁴Ja ta ütles neile: 'See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.

²⁵Mpu'u ku'uli' -kokoi: ntepu'u ngkai wae lau, uma-apa nginu anggur duu' -na rata tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Nto'u toe-damo mpai', pai' lako' ku'inu anggur to bo'u hi rala Kamagaua' -na."

²⁵Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.'

²⁶Oti toe, morona' -ramo hanyala rona' pe'une'. Kahudu-ra morona', malai-ramo ngkai ngata hilou hi Bulu' Zaitun.

²⁶Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

²⁷Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Hawe'ea-ni mpai', molengo pepangala' -ni hi Aku', apa' ria te'uki' Lolita Alata'ala to mpo'uli' hewa toi: `Kupatehi topo'ewu toei, alaa-na bima-na pagaa' -gaa' -ramo.'

²⁷Ja Jeesus ütles neile: 'Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.

²⁸Aga ane tuwu' nculii' -apa mpai', meri'ulu-a hilou hi tana' Galilea, bona hirua' hi ria-ta-damo mpai'."

²⁸Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

²⁹Na'uli' Petrus: "Nau' hawe'ea tauna molengo pepangala' -ra hi Iko Pue', aku' uma!"

²⁹Aga Peetrus vastas talle: 'Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!'

³⁰Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -koko: Bengi toe mpai' lau, kako'ia-na turua' manu' karongkani-na, mpolia' tolu ngkani-moko mposapu kanu'inca-ku."

³⁰Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³¹Aga hangkedi' kanaperohoi-na Petrus lolita-na, na'uli': "Nau' -a mate hangkaa-ngkania dohe-nu, uma mpu'u kusapu kaku'inca-nu!" Wae wo'o-rawo lolita-ra ana'guru-na to ntani' -na.

³¹Aga tema ütles eriti kindlalt: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.

³²Rata-ramo hi pampa to rahanga' Getsemani. Hi ree na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Koi', mohura hi rei-mokoi mpopea-a, bula-ku hilou mosampaya."

³²Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: 'Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!'

³³Aga Petrus, Yakobus pai' Yohanes nabawai hilou dohe-na. Nto'u toe pepa-mi na'epe pai' mokaratu-mi nono-na.

³³Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³⁴Na'uli' -raka: "Susa' lia nono-ku, hewa to neo' mate-ama ku'epe. Rehe'i-mokoi ulu mojaga."

³⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!'

³⁵Oti toe, hilou-imi molaa hangkedi', pai' -i motumpa hi tana' mosampaya. Rala posampaya-na merapi' -i bona ane ma'ala uma-i-hawo mporata kaparia toe.

³⁵Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.

³⁶Na'uli': "Tuama-ku! Uma ria to uma majadi' ane Iko Mama mpo'uli'. Wi'iha-ka-kuwo kaparia to neo' mporumpa' -a toi. Aga bela konoa-ku Aku' to jadi', agina konoa-nu Iko moto."

³⁶Ja ta ütles: 'Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!'

³⁷Oti toe, nculii' -imi hi ana'guru-na to tolu, narata-ra bula-ra leta' moto. Na'uli' mpo'uli' -ki Petrus: "Simon! Ba leta' -dako-konae! Hajaa-wadi uma nudadahi mojaga?

³⁷Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: 'Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?

³⁸Mojaga pai' mosampaya-mokoi, bona neo' -koi mporata pesori. Hi rala nono-ni dota moto-koi mpobabehi to makono, aga uma nidadahi apa' manusia' bate lente."

³⁸Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

³⁹Ngkai ree, hilou wo'o-imi mosampaya. Posampaya-na toe hibalia hante posampaya-na to lomo' -na.

³⁹Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.

⁴⁰Oti toe, nculii' wo'o-imi mporata ana'guru-na, leta' wo'o-ra-wadi apa' mopoke' rahi mata-ra. Nakehele-ra, aga uma-ra winihi apa' uma ra'incai ba napa to ra'uli' -ki.

⁴⁰Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.

⁴¹Hilou wo'o-imi mosampaya katolu ngkani-na, pai' oti toe, nculii' wo'o-imi hi ana'guru-na, na'uli' -raka: "Turu pai' leta' oa' -pada-koi? Naporae' -mi! Rata-mi tempo-na Aku' Ana' Manusia' rapobalu' pai' ratonu hi tauna to dada'a.

⁴¹Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: 'Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴²Memata-mokoi! Hilo, etu-imi tumai to mpobalu' -a. Kita-mi lou."

⁴²Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴³Bula-na Yesus mololita-pidi, rata mpu'u-imi Yudas, hadua ngkai ana'guru-na to hampulu' rodua. Pai' dohe-na wori' wo'o tau ntani' -na to ngkeni piho' pai' sumampu. Hira' toe rapahawa' imam pangkeni, guru agama pai' totu'a to Yahudi.

⁴³Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.

⁴⁴Yudas mpo'uli' ami' -miraka tanda bona ra'inca kato'uma-nai Yesus, na'uli': "Hema mpai' to ku'eki, Hi'a-mi. Hoko' -imi, keni-i hilou, jaga lompe' -i."

⁴⁴Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: 'See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!'

⁴⁵Jadi', karata-ra hi ree, kahilou-nami Yudas mpohirua' -ki Yesus, na'uli': "Guru!" pai' -i na'eki ntuku' ada-ra to Yahudi.

⁴⁵Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: 'Rabi!' ja andis talle suud.

⁴⁶Katumai-rami tauna to wori' mpohoko' Yesus.

⁴⁶Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁴⁷Ngkai ree, hadua tauna to mokore mohu' Yesus mpowute' piho' -na natime-ki batua Imam Bohe, bela mpoholu tilinga-na.

⁴⁷Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁴⁸Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka tauna to mpohoko' -i: "Ha toperampaki-a toi-e, pai' mingki' tumai-koi ntali piho' pai' sumampu mpohoko' -ae!

⁴⁸Ja Jeesus hakkas neile rääkima: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?

⁴⁹Butu eo-na ria moto-a dohe-ni hi Tomi Alata'ala metudui', napa pai' uma-a nihoko' nto'u toe? Aga tohe'i kana jadi', bona madupa' -mi to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'."

⁴⁹Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!'

⁵⁰Ngkai ree, metibo' -ramo hawe'ea ana'guru-na mpalahii-i.

⁵⁰Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.

⁵¹Ria wo'o hadua kabilasa mpotuku' Yesus nto'u toe, motapui' -i-wadi hante abe' to bula. Ria-ra to doko' mpohoko' -i,

⁵¹Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.

⁵²toe pai' naroncu-mi abe' -na, pai' -i metibo' molawa.

⁵²Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.

⁵³Ngkai ree, Yesus rakeni hilou hi tomi Imam Bohe. Hi ria, morumpu-ramo hawe'ea imam pangkeni, guru agama pai' totu'a to Yahudi to ntani' -na.

⁵³Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.

⁵⁴Petrus metuku' ngkawao-wadi, duu' -na rata hi berewe tomi Imam Bohe. Hi ria mohura-i moneru dohe topojaga.

⁵⁴Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.

⁵⁵Nto'u toe, imam pangkeni pai' hawe'ea topohura agama mpali' sabi' to mpakilu Yesus, bona ngalai' rahuku' mate-i. Aga uma raruai' sala' -na.

⁵⁵Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,

⁵⁶Wori' moto sabi' to mpopakilu-i, aga uma hibalia lolita-ra.

⁵⁶sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.

⁵⁷Ria ba hangkuja dua to mokore pai' to mosabi' boa', ra'uli':

⁵⁷Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:

⁵⁸"Tauna toii, ki'epe-i-kaina mpo'uli' hewa toi: `Kugero Tomi Alata'ala to nawangu manusia', pai' rala-na tolu eo kuwangu to ntani' -na, to bela manusia' mpowangu.'"

⁵⁸'Me oleme kuulnud teda ütlemas: 'Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.''

⁵⁹Hiaa' posabi' -ra toe, uma wo'o-wadi hibalia.

⁵⁹Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.

⁶⁰Kamokore-nami Imam Bohe hi nyanyoa hawe'ea topohura, pai' na'uli' -ki Yesus: "Ha uma nutompoi' -ra to mpakilu-ko toe-e?"

⁶⁰Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶¹Aga Yesus, uma-i winihi, uma-i metompoi' nau' hamelaa. Hangkani-pi Imam Bohe mpekune' -i: "Ha Iko mpu'u-mi Magau' Topetolo', Ana' Alata'ala to Moroli'?"

⁶¹Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: 'Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?'

⁶²Na'uli' Yesus: "Aku' -mi, pai' nihilo moto-a mpai', Aku' Ana' Manusia', mohura pai' moparenta hi mali ka'ana Alata'ala to Mobaraka', pai' nihilo wo'o-a mana'u tumai ngkai suruga hi rala limu'."

⁶²Aga Jeesus ütles: 'Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.'

⁶³Mpo'epe toe we'i, Imam Bohe mpoheu' baju-na ngkai kamoroe-na, pai' na'uli': "Uma-pi mingki' ria sabi'!

⁶³Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Mis tunnistajaid meil veel vaja on!

⁶⁴Ni'epe moto-mi-koiwo lolita-na mpokedi' Alata'ala. Beiwa-mi-koiwo kabotu' -ni?" Hibalia-mi kabotu' -ra omea, ra'uli': "Bate masala' -imile, kana rahuku' mate-i!"

⁶⁴Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?' Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.

⁶⁵Ngkai ree, ria-ra to mpo'uelikui-i, ria wo'o to mpopo'ore' -i: rakaramuai lio-na, raweba' -i, pai' ra'uli' -ki: "Ee nabi! Pe'uli' pe' ba hema to mpoweba' -koe!" Topojaga wo'o-hawo, mehopo' wo'o-ramo-rawo.

⁶⁵Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: 'Ütle prohveti kombel, kes see oli!' Ja teenrid jagasid talle kepihoope.

⁶⁶Nto'u toe, Petrus hi berewe-pidi. Bula-na hi berewe toe, tumai hadua tobine topobago hi tomi Imam Bohe.

⁶⁶Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk

⁶⁷Kampohilo-na Petrus moneru, nanaa-i pai' na'uli' -ki: "Ba iko wo'o-di hadua doo-na Yesus to Nazaret toei-e mai?"

⁶⁷ja, nähes Peetrust ennast soojendamas, ütles tema otsa vaadates: 'Ka sina olid selle Naatsaretlase Jeesusega.'

⁶⁸Aga nasapu Petrus, na'uli': "Uma ku'incai-i, pai' uma kupaha ba napa to nu'uli'!" Ngkai ree moderu' -imi hilou mohu' hi wobo' wala. Turua' -mi manu'.

⁶⁸Aga tema salgas: 'Ma ei mõista ega saa aru, mida sa kõneled!' Ja ta läks sealt välja eesõue.

⁶⁹Pehilo wo'o-imi tobine toei, na'uli' -raka tauna to hi ree: "Hi'a tetu wo'o-di doo-na Yesus toei-e mai."

⁶⁹Ja nähes teda seal, hakkas sama teenijatüdruk jälle ütlema juuresseisjatele, et see on üks nende seast.

⁷⁰Aga nasapu mperii wo'o-wadi Petrus. Uma mahae ngkai ree, tauna to mokore hi ree mpo'uli' wo'o-miki: "Iko mpu'u-di doo-nae! Apa' to Galilea wo'o-ko-kowo."

⁷⁰Aga Peetrus salgas taas. Ja üsna varsti ütles üks juuresseisjaid taas Peetrusele: 'Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane!'

⁷¹Kamosumpa-nami Petrus mpotuna' woto-na, na'uli': "Uma mpu'u ku'incai tauna to ni'uli' tetui!"

⁷¹Tema hakkas aga sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest, kellest teie räägite!'

⁷²Nto'u toe, turua' -mi manu' karongkani-na. Nakiwoi-mi Petrus lolita-na Yesus ngone to mpo'uli' -ki: "Kako'ia-na turua' manu' karongkani-na, mpolia' tolu ngkani-moko mposapu kanu'inca-ku." Kageo' -nami Petrus kaka'utu-utu.

⁷²Ja kohe laulis kukk teist korda. Ja Peetrusele tuli meelde lause, mis Jeesus oli talle öelnud: 'Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära!' Ja ta puhkes nutma.