¹Yesus putu hi ngata Betlehem tana' Yudea nto'u poparenta-na Magau' Herodes. Nto'u toe, ba hangkuja dua tauna rata hi Yerusalem ngkai ngata to molaa tono' mata'eo. Torata toera, tauna to nginca mponaa tanda hi betue'.

¹Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma

²Mepekune' -ra hi pue' ngata Yerusalem, ra'uli': "Hiapa-idi Ana' to lako' putu to jadi' Magau' to Yahudi-e? Hi mata'eo kihilo betue' to mpobatuai kaputu-na. Toe pai' tumai-kai doko' mpopue' -i."

²ja küsisid: 'Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.'

³Kana'epe-na Magau' Herodes karia-na ana' to jadi' magau' mpai', konce pai' koro' -imi, wae wo'o hawe'ea tauna hi Yerusalem.

³Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga.

⁴Ngkai ree, kanakio' -rami hawe'ea imam pangkeni hante guru-guru agama Yahudi tumai moromu. Kahiruru' -ra omea-mi, napekune' -ra: "Hiapa mpu'u-koiwo kaputua-na Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala owi-e?"

⁴Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima.

⁵Ratompoi' -i hewa toi: "Hi ngata Betlehem tana' Yudea. Ki'inca toe, apa' ria Lolita Pue' to na'uki' hadua nabi owi-e. Na'uli' Pue':

⁵Need ütlesid talle: 'Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi:

⁶`Ngata Betlehem hi tana' Yehuda, ngata to kedi' -wadi. Aga nau' wae, bohe lau-pi mpai' hanga' -na ngkai hawe'ea ngata bohe hi tana' Yehuda. Apa' ngkai Betlehem toe mpai', mehupa' hadua Pangkeni to mpokeni ntodea-ku to Israel.'"

⁶Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane.'

⁷Kana'epe-na Herodes lolita toe, nakio' bongo-ramo to nginca mponaa betue' toera mpohirua' -ki bona uma ra'incai tau ntani' -na. Napekune' -ra ba nto'uma mpu'u betue' toe lomo' -na mehupa'.

⁷Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud,

⁸Oti toe, nahubui-ramo hilou hi Betlehem, na'uli' -raka: "Hilou-mokoi hi Betlehem, nipewulihi' lompe' kahiapa-na Ana' tetui. Ane nirua' -ipi, tumai-mokoi mpo'uli' -ka, bona hilou wo'o-a-kuwo mpopue' -i."

⁸ja saatis nad Petlemma, öeldes: 'Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama.'

¹⁰Kahilou-rami. Hi lengko ohea, rahilo wo'o-mi betue' to rahilo hi tono' mata'eo-e wengi. Uma-pi mowo kagoe' -ra mpohilo betue' toe. Betue' toe mpori'uluhi-ra duu' -na mento'o hintoto po'ohaa' Ana' toei.

⁹Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps.

¹¹Karata-ra, mesua' -ramo hi rala tomi, mpohilo Ana' toei hante Maria, tina-na. Mowilingkudu-ramo mpopue' -i. Oti toe, karabongka-nami pontimamahia rewa-ra, pai' rajuju-mi pepue' -ra hi Ana' toei. Pepue' -ra toe: bulawa, pai' anu mohonga to masuli' oli-na to rahanga' dupa' pai' mur.

¹⁰Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga.

¹²Oti toe, Alata'ala mpololitai-ra hi rala ompo' -ra, na'uli' -raka: "Neo' -pokoi nculii' hi Herodes!" Jadi' ponculia' -ra toe, uma-rapa ntara hi Yerusalem, meleli' -ramo ntara hi ohea ntani' -na.

¹¹Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.

¹³Pe'ongko' -ra to nginca mponaa betue' toera, mehupa' wo'o-mi mala'eka Pue' hi Yusuf hi rala ompo' -na. Na'uli' mala'eka toei: "Yusuf! Herodes mpopali' Ana' tetui doko' napatehi. Memata-moko, keni-imi Ana' tetui hante tina-na, malai-koi hilou hi tana' Mesir! Mo'oha' -mokoi ulu hi ria duu' -na ria lolita-ku mpai' mpo'uli' -kokoi."

¹²Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale.

¹⁴Pemata-nami Yusuf, pai' hi bengi toe palai-nami mpokeni Maria pai' Yesus hilou hi Mesir.

¹³Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: 'Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!'

¹⁵Mo'oha' -ramo hi ria duu' -na Magau' Herodes mate. Jadi', Yesus rakeni hilou hi tana' Mesir toe, bona ane rakeni nculii' -ipi mpai', madupa' -mi Lolita Pue' to napohowa' nabi owi to mpo'uli': "Kukio' Ana' -ku tumai ngkai Mesir."

¹⁴Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse.

¹⁶Kana'inca-na Herodes karapakawa' -na to nginca mponaa betue' toera, uma-pi mowo roe-na. Toe pai' nahawai' tantara-na hilou mpopatehi hawe'ea ana' tomane hi Betlehem pai' hi ngata to ntololikia-na, bona ngalai' ana' to jadi' magau' toei mpai' rapohipatehii. Na'inca moto Herodes nto'uma lomo' pehupa' -na betue' toe, apa' napekune' wengi hi to nginca mponaa betue' toera. Toe pai' napehubui bona hawe'ea ana' tomane hi Betlehem rapatehi, ngkai ana'lei to lako' putu duu' rata hi ana' to rompae-mi umuru-ra.

¹⁵Ja ta oli seal Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti suu kaudu: 'Ma olen kutsunud oma Poja Egiptusest.'

¹⁷Kajadia' toe mpopadupa' Lolita Pue' to napohowa' nabi Yeremia owi, to mpo'uli' hewa toi:

¹⁶Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.

¹⁸"Hi ngata Rama uma mowo pogeo' pai' potantangi'. Rahel mpotantangii' ana' -ana' -na. Uma-i ma'ala tanta'ua, apa' uma-rapa ria."

¹⁷Siis läks täide, mida on räägitud prohvet Jeremija kaudu:

¹⁹Bula-ra Yusuf, Maria pai' Yesus hi Mesir, Magau' Herodes mate. Oti toe, mehupa' wo'o-imi mala'eka Pue' hi Yusuf hi rala ompo' -na.

¹⁸'Raamas kuuldakse häält, nutmist ja kaebamist on palju. Raahel nutab oma lapsi ega lase ennast lohutada, sest neid ei ole enam.'

²⁰Na'uli' mala'eka toei: "Tauna to doko' mpopatehi Ana' tetui, mate-imi. Wae-pi, memata-moko, keni-imi Ana' tetui ntali tina-na, nculii' -mokoi hilou hi tana' Israel."

¹⁹Kui nüüd Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Egiptuses viibivale Joosepile unenäos

²¹Memata mpu'u-imi Yusuf mpokeni Ana' toei hante Maria, nculii' hi tana' to Israel.

²⁰ja ütles: 'Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning mine Iisraelimaale, sest need, kes püüdsid last tappa, on surnud!'

²²Tapi' na'epe Yusuf, Arkelaus ana' Herodes mposampei tuama-na jadi' magau' hi tana' Yudea. Toe pai' me'eka' -i hilou hi ria. Ngkai ree, ria wo'o-mi petudui' Pue' to nahilo Yusuf hi rala ompo' -na. Toe pai' hilou-ramo hi tana' Galilea,

²¹Siis ta tõusis, võttis lapse ja tema ema ning tuli Iisraelimaale.

²³pai' mo'oha' -ra hi ngata to rahanga' Nazaret. Ngkai toe wo'o-mi, madupa' -mi lolita nabi owi to mpolowa Ana' toei, to mpo'uli': Hi'a mpai' rakahangai' to Nazaret.

²²Kuulnud aga, et Arhelaos on kuningaks Juudamaal oma isa Heroodese järel, kartis Joosep sinna minna. Teda hoiatati unenäos, et neil tuleb varjuda Galileas,

²³ning ta tuli ja asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks.