¹Jadi', kupekune': ha natadi mpu'u-ramo Alata'ala to Israel to napobagia ngkai owi-e? Uma-hawo. Apa' aku' toi, to Israel wo'o-a-kuwo. Aku' muli Abraham ngkai posantinaa Benyamin.

¹Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.

²Alata'ala uma mpotadi tauna to napelihi ami' -mi ngkai lomo' -na. Kiwoi-dile tutura nabi Elia to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' -e. Elia mpopakilu to Israel hi Alata'ala, na'uli':

²Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:

³"Pue', rapatehi-ramo nabi-nu, pai' rakero wo'o-mi watu pontunua pepue' -kai hi Iko. Muntu' hadua-ku-damo to tuwu', aga rapali' wo'o-ama doko' rapatehi!"

³'Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu hinge.'

⁴Na'uli' -ki Alata'ala hewa toi: "Neo' nu'uli' hadudua-nu-damo to mpotuku' -a. Ria-ra-pidile to kupetoro-e, pitu ncobu-rapa. Hira' toe bate bagia-ku, uma-ra mepue' hi pinotau to rahanga' Baal."

⁴Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? 'Ma olen enesele alles jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees.'

⁵Hewa to jadi' hi tempo nabi Elia owi, wae wo'o to jadi' tempo toi: kaworia' to Yahudi uma mepangala' hi Yesus, tapi' ria moto-ra hantongo' to mepangala', apa' hira' toe to napelihi ami' -mi Alata'ala jadi' bagia-na. Napelihi-ra toe muntu' ngkai kabula rala-na moto-hawo,

⁵Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.

⁶bela ngkai po'ingku-ra. Apa' ane rapa' -na napelihi-ra sabana pohiwili-na ngkai po'ingku-ra to lompe', batua-na kabula rala Alata'ala bela kabula rala mpu'u.

⁶Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.]

⁷Jadi', lolita powoe-na hewa toi: to Israel doko' mpotuku' ohea-ra moto bona ngalai' jadi' monoa' -ra hi poncilo Alata'ala, aga uma raratai napa to rapali' toe. Ria moto-ra to mporata, aga hangkedi' -wadi, paka' to napelihi ami' -ramo Alata'ala. To ntani' -ntani' -na mengkabatu hi pekio' Pue',

⁷Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on paadunud.

⁸hewa to te'uki' owi hi rala Buku Tomoroli': Alata'ala mpowai' -ra nono to moko'o. Napokapiri mata-ra bona neo' rahiloi ohea to makono. Na'unca tilinga-ra bona neo' ra'epei kareba to makono, duu' hewa toe lau."

⁸Nõnda nagu on kirjutatud: 'Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.'

⁹Wae wo'o-hawo lolita Magau' Daud owi to mpo'uli': O Pue', kuperapi' bona hawe'ea rasi' to hi tauna toera mpopanawu' -ra lau-mi, duu' -na mporata silaka pai' huku' -ra, bona tepehawai kehi-ra to dada'a.

⁹Ja Taavet ütleb: 'Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!

¹⁰Pakabengi pekiri-ra, bona neo' ra'incai ohea to makono. Pakasusa' -ra, bona bungku' -ra mpokolo kasusaa' -ra toe."

¹⁰Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!'

¹¹Jadi', kaworia' to Yahudi tewinci' apa' uma-ra mepangala'. Aga neo' ta'uli' hewa toi: tewinci' -ra toe, alaa-na monawu' lau-ramo duu' kahae-hae-na. Bela-hawo toe patuju Alata'ala. Ngkai petiboki to Yahudi toe, tauna to bela-ra to Yahudi rapalogai mepangala' hi Pue' Yesus duu' -na tehore-ra ngkai huku' jeko' -ra. Ka'omea-na mpai', mehina-ramo to Yahudi doko' mpotuku' tonco tauna to bela-ra to Yahudi.

¹¹Ma küsin siis: Kas nad on komistanud, et nad kukuksid? Mitte sugugi! Vaid nende väärsammu tõttu on paganatele osaks saanud pääste, et teha Iisraeli lapsi kiivaks.

¹²Kaworia' to Yahudi mesapuaka pai' uma-ra napobagia Alata'ala. Pai' ngkai ree wori' tauna to bela-ra to Yahudi hi humalili' dunia' mporata rasi' bohe ngkai Alata'ala. Jadi', peliu-liu-nami mpai' kamarasi' -na ihi' dunia' ane to Yahudi medea pai' nculii' hi Alata'ala!

¹²Kui aga juba nende väärsamm on rikkus maailmale ning nende kaotus rikkus paganatele, kui palju enam siis nende täisarv!

¹³Lolita-ku tohe'i kutoa' hi koi' ompi' -ompi' -ku to bela-koi to Yahudi. Aku' toi suro Pue' Yesus, to nasuro mpokeni Kareba Lompe' hi koi' to bela-koi to Yahudi. Bago-ku toi kutu'u oa' hi tanuana' -ku.

¹³Aga ma räägin teile, paganatele: Kuna ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit -

¹⁴Ngkai bago-ku toi, meka' ria mpai' hingka to Yahudi-ku to mehina mpohilo tauna to bela-ra to Yahudi mepangala' hi Pue' Yesus, alaa-na mepangala' wo'o-ramo-rawo hi Pue' Yesus, pai' tehore-ra ngkai huku' jeko' -ra.

¹⁴ehk ma saan kuidagi teha kiivaks neid, kelle veresugulane ma olen, ning mõned nende seast päästa.

¹⁵Apa' nto'u-na Alata'ala mpotadi to Yahudi, tebea-mi ohea hi hawe'ea tauna hi dunia' bona posidaia' -ra hante Alata'ala jadi' lompe'. Jadi', meliu kamarasi' -na ihi' dunia' ane Alata'ala mpotarima nculii' -ramo to Yahudi toera. Kajadia' toe mpai' hewa tomate to tuwu' nculii'.

¹⁵Sest kui juba nende kõrvaleheitmine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtmine muud kui surnuist ellutõusmine?

¹⁷Ane ulumua' hinu'a-ta tatonu hi Alata'ala, batua-na hawe'ea hinu'a-ta Alata'ala-mi pue' -na. Ane rali' -na Alata'ala pue' -na, ra'a-na Alata'ala wo'o-wadi pue' -na. To Yahudi ma'ala rarapai' -ki hangkaju kaju zaitun to rapiara. Rali' -na mpobatuai ntu'a to Yahudi to napobagia Alata'ala owi. Ra'a-na mpobatuai muli-ra. Ra'a-na hantongo' nahepi' Alata'ala, pai' hi pohepia' -na toe napopentaka' ra'a ngkai kaju zaitun to uma rapiara, bona ra'a toe tuwu' pai' mporata rudu' ngkai rali' kaju to rapiara. Rali' to napopentaka' toe-e, koi' -mi to bela-koi to Yahudi.

¹⁶Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha, ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.

¹⁸Aga neo' molangko nono-ni ompi'. Neo' niruge' -ra to Yahudi to ratadi toera. Kiwoi-e': koi' hewa ra'a wo'o-wadi, koi' mporata rasi' ngkai rali' kaju to rapiara, bela kaju to mporata rasi' ngkai koi'!

¹⁷Kui nüüd okstest mõned on ära murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest,

¹⁹Pai' neo' wo'o ni'uli' hewa toi hi rala nono-ni: "Kai' -kaina to napokono Alata'ala, apa' to Yahudi to hantongo' toera natadi bona kai' -mi mposampei-ra."

¹⁸siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.

²⁰Makono moto-di ompi'. Tapi' kiwoi-e': hira' ratadi apa' uma-ra mepangala'. Koi' rapotuwu' apa' mepangala' -koi. Neo' molangko nono-ni, mengkoru lau-mokoi hi Alata'ala!

¹⁹Sina ehk ütled nüüd: 'Oksad on ära murtud, et mind asemele pookida.'

²¹Apa' ane Alata'ala mpotadi to Yahudi, to hewa ra'a to ria ami' -mi hi woto kaju, neo' ni'uli' wae, uma mpai' lau nono-na mpotadi-koi ane mesapuaka-koi.

²⁰Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda,

²²Hi ree tahilo kama'ahi' -na Alata'ala pai' tahilo wo'o kamonoa' -na mehuku'. Monoa' -i mpohuku' tauna to mesapuaka. Ma'ahi' -i hi koi' ompi', asala tida-koi hi ahi' -na toe. Ane uma, natadi wo'o-ko-koiwo mpai'!

²¹sest kui Jumal ei säästnud loomulikke oksi, ega ta siis sindki säästa!

²³Ane to Yahudi to mesapuaka toera, ane medea-ra ngkai pesapuakaa-ra, bate natarima nculii' moto-ra Alata'ala. Ria kuasa-na mpotarima-ra nculii'.

²²Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha.

²⁴Apa' koi' rarapai' -ki ra'a ngkai kaju to uma rapiara, aga nau' wae rapopentaka' -mokoi hi woto kaju to rapiara. Jadi', ane ra'a ngkai kaju to uma rapiara ma'ala rapopentaka' hi woto kaju to rapiara, peliu-liu-nami mpai' ra'a ngkai kaju to rapiara bisa rapopentaka' nculii' hi karahepia' -na ami'.

²³Aga ka nemad, kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab nad jälle külge pookida.

²⁵Ompi' -ompi' hampepangalaa' -ku! Doko' ku'uli' -kokoi napa patuju Alata'ala to uma ra'incai manusia' ngkai owi. Ku'uli' -kokoi toi bona neo' mpai' molangko nono-ni. Bona ni'inca: to Israel hantongo' motu'a nono-ra tempo toi. Aga kamotu'a nono-ra toe hampai' -wadi, duu' -na hono' -mi kadea-ra tauna to bela-ra to Yahudi mepangala' hi Yesus.

²⁴Sest kui sina, loomu poolest metsõlipuu oks, oled sealt ära raiutud ja loomuvastaselt poogitud väärisõlipuu külge - kui palju enam neid, loomu poolest sinna kuuluvaid, poogitakse omaenese õlipuu külge!

²⁶Ngkai ree mpai', hawe'ea to Israel tehore ngkai huku' jeko' -ra. Kajadia' toe, hintotoa hante lolita to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi. Na'uli' Alata'ala: Rata mpai' tempo-na, Topetolo' mehuwu ngkai Bulu' Sion, pai' napori hawe'ea kadada'aa ngkai muli Yakub.

²⁵Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus - et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud,

²⁷Toi-mi janci-ku hi hira': Hi tempo toe mpai', ku'ampungi jeko' -ra."

²⁶ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: 'Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.

²⁸Tempo toi to Yahudi jadi' bali' Alata'ala, apa' oja' -ra mpopangala' Kareba Lompe'. Ngkai ree, marasi' lau-koi to bela to Yahudi. Aga nau' wae, to Yahudi toera, bate napoka'ahi' oa' -ra Alata'ala, apa' napelihi-ramo ngkai owi pai' nakiwoi oa' pojanci-na hi ntu'a-ra.

²⁷Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.'

²⁹Apa' ane Alata'ala mpopelihi pai' mpogane' tauna, uma nadii' nculii' gane' -na toe.

²⁸Evangeeliumi poolelt vaadates on nad küll Jumala vaenlased teie heaks, aga valiku poolelt vaadates on nad armastatud esiisade pärast.

³⁰Owi uma-koi mengkoru hi Alata'ala. Tapi' tempo toi nirata-mi ahi' Alata'ala, apa' ngkai pesapuaka-ra to Yahudi.

²⁹Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.

³¹Wae wo'o-ra to Yahudi. Tempo toi mesapuaka-ra, bona ahi' Alata'ala rata hi koi'. Aga hira' wo'o-rawo mpai' mporata ahi' Alata'ala, hibalia hewa koi'.

³⁰Sest otsekui teie tollal olite Jumalale sõnakuulmatud, nüüd on aga teie peale nende sõnakuulmatuse tõttu halastatud,

³²Alata'ala mpelele' hawe'ea tauna mesapuaka, bona ma'ala-i mpopehuwu ahi' -na hi hawe'ea tauna.

³¹nõnda on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et ka nende peale halastataks.

³³Uma mpu'u mowo kabohe tuwu' -na Alata'ala! Uma mowo kamonoto nono-na pai' kape'inca-na! Hema to ma'ala mpeputu patuju-na! Hema to ma'ala mpewulihi' hawe'ea bago-na!

³²Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada.

³⁴"Hema to mpo'inca pekiri Alata'ala! Hema to ma'ala mpotudui' -i!"

³³Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!

³⁵"Hema to mpowai' -i ba napa-napa, alaa-na ma'ala-ra merapi' hiwili-na!"

³⁴Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?

³⁶Apa' hawe'ea to ria, napajadi' Alata'ala, nakuasai Alata'ala pai' napobagia Alata'ala. Une' -imi duu' kahae-hae-na! Amin!

³⁵Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?

³⁶Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti! Aamen.