¹Ria ompi' hampepangalaa' -ta hantongo' to ko'ia moroho pepangala' -ra, alaa-na morara' nono-ra mpobabehi ba hangkuja nyala gau'. Kana tatarima lompe' -ra tauna to hewa toe. Nau' mosisala ada-ra hante ada-ta, neo' toe rapomehonoi'.

¹Võtke vastu ka usus nõder ja ärge vaielge arvamuste üle!

²Rapa' -na: tauna to moroho pepangala' -ra mpo'uli' ma'ala moto-ta mpokoni' pongkoni' ba napa-napa. Aga ria hantongo' to ko'ia moroho pepangala' -ra. Ra'uli' to hantongo' toera, uma napokonoi Pue' ane ngkoni' bau' -ta, muntu' ngkojo-wadi to ma'ala rakoni'.

²Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõder, sööb ainult taimetoitu.

³Tauna to mpokoni' omea, neo' mporuge' doo to uma ngkoni' bau'. Pai' tauna to mopalii' ngkoni' bau', neo' wo'o-ra mposalai' doo to ngkoni' ka'apa-apa-na. Apa' Alata'ala mpotarima doo-ta toe jadi' ana' -na.

³Kes sööb kõike, ärgu pangu halvaks seda, kes ei söö, ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud.

⁴Doo-ta toe, batua Pue'. Neo' -ta-hawo mposalai' batua kahadua-na. Ba monoa' -i ba masala' -i, toe bago Pue' -na moto-hawo. Pai' bate monoa' moto-i mpai' doo-ta toe, apa' nakule' Pue' mpomonoa' -i.

⁴Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.

⁵Ria wo'o tauna to mpo'uli' karia-na eo to matantu to meliu kanatao-na tapepuei'. Hiaa' hantongo' mpo'uli' hibalia-wadi-hawo hawe'ea eo. To poko-nale, butu dua-ta kana mparasaya hi rala nono-ta kanapokono-na Pue' pobabehi-ta.

⁵Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!

⁶Tauna to mpomeliu eo ha'eo, nababehi toe bona mpobila' Pue'. Tauna to ngkoni' ka'apa-apa-na, nakoni' bona mpobila' Pue', apa' na'uli' moto tarima kasi-na hi Alata'ala. Wae wo'o tauna to ngkoni' muntu' to rapakatantu. Tauna toera mpotuku' palia-ra bona mpobila' Pue', pai' -ra mpo'uli' tarima kasi wo'o-rawo.

⁶Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.

⁷Apa' uma ria haduaa-ta to tuwu' ntuku' konoa-ta moto. Uma wo'o ria-ta to mate ntuku' konoa-ta moto.

⁷Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,

⁸Tuwu' ba mate-ta, bate mpotuku' konoa Pue' -ta. Tuwu' ba mate-ta, kita' bate bagia-na Pue'.

⁸sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me oleme Issanda päralt.

⁹Toe-hanale pai' Kristus mate pai' tuwu' nculii' -e, bona Hi'a Rapopue' hawe'ea tauna, lompe' to tuwu' lompe' to mate.

⁹Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.

¹⁰Jadi', neo' -ta mposalai' ompi' hampepangalaa' -ta. Pai' neo' wo'o-ta mporuge' ompi' hampepangalaa' -ta. Apa' bate rata mpai' tempo-na, Alata'ala mohura hi pohuraa pobotuhia-na, pai' hawe'ea-ta kana mokore hi nyanyoa-na.

¹⁰Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette,

¹¹Apa' hi rala Buku Tomoroli', Alata'ala mpo'uli' hewa toi: Mpu'u-mpu'u ku'uli': Butu dua tauna bate mowingkotu' hi Aku'. Pai' butu dua tauna kana mpangaku' ka'Aku' -na Alata'ala." Wae-mi ponguli' Pue'.

¹¹nagu on kirjutatud: 'Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees nõtkub iga põlv ja iga keel annab tunnustust Jumalale.'

¹²Jadi', butu dua-ta kana mpotompoi' pompekunea' Alata'ala hi kehi-ta.

¹²Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.

¹³Toe pai' ku'uli' -kokoi: neo' -ta momesaa-salai'. Agina-pi tapelompehi bona neo' ria po'ingku-ta to mposori ompi' hampepangalaa' -ta duu' -na mojeko' -i ba monawu' -i.

¹³Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!

¹⁴Ngkai posidaia' -ku hante Pue' Yesus, ku'inca pai' kuparasaya hi rala nono-ku ka'uma-na-hawo ria pongkoni' napa-napa to rapalii' hi poncilo Pue'. Aga ane ria tauna to mpo'uli' pongkoni' to hanyala rapalii', bate masala' -i ane nakoni'.

¹⁴Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.

¹⁵Wae wo'o, ane rapa' -na kupedahi nono doo apa' kukoni' napa to na'uli' doo rapalii', mojeko' wo'o-a-kuwo, apa' uma-a ma'ahi' hi doo-ku. Toe pai' ku'uli', pelompehi bona neo' tasori doo hante pongkoni' alaa-na mogero pepangala' -na. Apa' doo-ta toe, ompi' -ta hi rala Pue', to natolo' Kristus hante kamatea-na.

¹⁵Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!

¹⁶Jadi', ane ria napa-napa to lompe' moto ntuku' pomporataa-ta, tapi' to mpobalinai' pepangala' doo-ta, agina neo' tababehi bona pobabehi-ta toe neo' mpai' rasalai' doo.

¹⁶Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.

¹⁷Apa' hi rala Kamagaua' Alata'ala, bela ada pongkoni' ba ponginu to jadi' poko-na. Poko-nale, nono to monoa', hintuwu' hante doo, pai' kagoea' nono to nawai' -taka Inoha' Tomoroli'.

¹⁷Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.

¹⁸Ane hewa toe-mi petuku' -ta hi Kristus, kehi-ta mpakagoe' nono Alata'ala, pai' doo-ta mpobila' -ta.

¹⁸Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.

¹⁹Toe pai' kana tahuduwukui tuwu' hintuwu' hante doo pai' momerohoi mponono hadua pai' hadua.

¹⁹Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!

²⁰Neo' takero pobago Alata'ala ngkai kampokoni' -ta to ra'uli' doo uma wali rakoni'. Kakono-na, uma ria pongkoni' to rapalii'. Aga ane takoni' to ra'uli' doo rapalii', duu' -na tebawai doo-ta toe monawu' hi rala jeko', uma-hana lompe'.

²⁰Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!

²¹Agina neo' -ta-hawo ngkoni' bau' ba nginu to melanguhi ba mpobabehi napa-napa to mpokeni ompi' hampepangalaa' -ta mojeko'.

²¹Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.

²²Ane taparasaya kalompe' -na moto gau' -ta mpobabehi ba napa-napa, ma'ala takakamu hi rala nono-ta peparasaya-ta tetu. Alata'ala mpo'inca moto ihi' nono-ta. Marasi' -ta ompi', ane tababehi napa to ta'uli' lompe' hi rala nono-ta moto, pai' nono-ta uma mposalai' -ta.

²²Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.

²³Tapi' ane morara' -di nono-ta ngkoni' ba napa-napa pai' ka'omea-na takoni' moto, masala' -tamo, apa' napa to tababehi toe uma mpotuku' to taparasaya hi rala nono-ta. Napa-napa to tababehi ane uma nte pepangala' hi Pue', kehi-ta toe tapojeko'.

²³Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.