²Napa to ku'uli' toi, ku'uli' ngkai nono-ku mpu'u. Uma-a boa', apa' aku' toi bagia Kristus. Pai' Inoha' Tomoroli' mposabii' kamakono-na lolita-ku toi. Uma mowo kasusa' nono-ku toi-e! Susa' lia ku'epe pai' peda' ncuu nono-ku, apa' hingka to Yahudi-ku, oja' -ra mepangala' hi Yesus.

¹Ma räägin tõtt Kristuses, ma ei valeta, minu kaastunnistaja on mu südametunnistus Pühas Vaimus,

³Ane ke ma'ala, ke aku' lau ratotowi pai' ragaa' ngkai Kristus, asala ompi' -ku to Yahudi toera rabahaka ngkai huku' jeko' -ra.

²et mul on suur kurbus ja südamel lakkamatu valu,

⁴Owi to Israel mporata wori' rasi' ngkai Alata'ala, apa' hira' toe tauna to napobagia Alata'ala ngkai owi, napajadi' -ra ana' -na moto. Napopohiloi-ra baraka' -na. Ngkai pojanci Alata'ala hi to Israel owi, ria posidaia' -ra hante Alata'ala. Nawai' -ra Atura-na, natudui' -ra ada mpepue' -ra. Wori' pojanci Alata'ala to lompe' hi to Israel.

³sest ma sooviksin pigem ise olla neetud ja Kristusest lahutatud oma vendade heaks, kes on mu veresugulased,

⁵Hira' toe muli Abraham, Ishak pai' Yakub, totu'a-ra owi to napelihi Alata'ala. Pai' hi kaputu-na Magau' Topetolo' mewali manusia', putu ngkai muli to Israel wo'o-i-wadi-hawo. Magau' Topetolo' toei meliu kuasa-na ngkai hawe'ea, Hi'a-mi Alata'ala to masipato' ta'une' duu' kahae-hae-na. Amin!

⁴kes on iisraellased, kelle päralt on lapseõigus ja kirkus ja lepingud ja seadustik ja jumalateenistus ja tõotused,

⁶Tempo toi, kaworia' to Yahudi uma napobagia Alata'ala. Aga neo' ta'uli' hewa toi: "Alata'ala uma mpo'ihii' janci-na hi to Yahudi." Uma makono lolita toe! Apa' uma hawe'ea muli Israel to napelihi Alata'ala jadi' bagia-na.

⁵kelle päralt on esiisad ja kelle seast Kristus on ihu poolest. Jumal, kes on üle kõige, olgu kiidetud igavesti! Aamen.

⁷Uma hawe'ea muli Abraham to jadi' ana' Abraham mpu'u. Apa' hewa toi lolita Alata'ala hi Abraham: "Muntu' muli Ishak-wadi to jadi' muli-nu ntuku' janci-ku, bela muli-nu to ntani' -na."

⁶Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael,

⁸Batua-na: uma kabua' -bua' tauna to napomuli wotoloka' Abraham to jadi' ana' -ana' Alata'ala. Muntu' tauna to putu ntuku' pojanci Alata'ala-wadi to jadi' ana' -na.

⁷ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: 'Sinu sugu loetakse Iisakist.'

⁹Ana' Abraham to rahanga' Ishak putu ntuku' pojanci Alata'ala hi Abraham. Alata'ala mpo'uli' -ki Abraham hewa toi: "Tumai-a mpai' mpae boko', pai' Sara tobine-nu mo'ana', mpo'ote hadua ana' tomane."

⁸See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.

¹⁰Pai' uma muntu' toe, hi tutura Esau pai' Yakub monoto tena tahilo beiwa Alata'ala mpopelihi tauna jadi' bagia-na. Esau pai' Yakub toera, ana' to moropa' to na'ote Ribka. Tuama-ra hadua lau-wadi, hanga' -na Ishak, ntu'a-ta owi.

⁹Sest see on tõotusesõna: 'Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg.'

¹²Nto'u-na Ribka neo' mo'ana' -mi, Alata'ala mpo'uli' -ki: "Ana' ulumua' -nu mpai' mengkoru hi tu'ai-na." Nto'u pololita toe, ana' to rodua toe ko'ia-ra putu, pai' ko'ia-ra mpobabehi napa-napa to lompe' ba to dada'a. Tapi' nto'u toe-mi Alata'ala mpakatantu ami' to'uma to napelihi mporata gane' -na. Patuju Alata'ala mpobabehi hewa toe, bona monoto mpu'u tahilo: ane Alata'ala mpopelihi tauna jadi' bagia-na, uma-ra napelihi sabana po'ingku-ra. Napelihi-rale ngkai kabotu' -na moto-hawo.

¹⁰Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist,

¹³Hi rala Buku Tomoroli' tabasa Lolita Alata'ala tohe'i: "Muli Yakub to kupelihi, muli Esau uma."

¹¹sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima

¹⁴Aga neo' ta'uli' hewa toi: "Ane Alata'ala mpopelihi to hadua pai' mpoka'oja' to hadua, uma-i monoa'!" Uma-e' makono lolita toe!

¹²mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: 'Suurem orjab vähemat',

¹⁵Kiwoi-dile lolita Alata'ala hi nabi Musa owi to mpo'uli': Aku' moto-kuwo to mpobotuhi hema to kupopohiloi ahi' -ku pai' hema to kupe'ahi'."

¹³nagu on kirjutatud: 'Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin.'

¹⁶Jadi', ane Alata'ala doko' mpopohiloi ahi' -na hi tau hadua, bela konoa manusia' to mpobotuhi toe, bela wo'o pobago manusia'. Alata'ala moto-wadi to mpobotuhi.

¹⁴Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi!

¹⁷Kiwoi wo'o lolita Alata'ala hi Firaun, magau' tana' Mesir owi, to mpo'uli': "Ku'ongko' -ko jadi' magau' hante hanyala lau-wadi patuju-ku: bona ngkai pesapuaka-nu kupopohiloi kabaraka' -ku, alaa-na mpai' hanga' -ku rapomobohe hi humalili' dunia'."

¹⁵Ta ju ütleb Moosesele: 'Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu.'

¹⁸Jadi', Alata'ala mpopohiloi ahi' -na hi tau hadua, pai' napokatu'a nono to hadua. Nababehi toe ntuku' konoa-na moto.

¹⁶Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.

¹⁹Jadi', bate ria mpai' tauna to mpo'uli' hewa toi: "Ane hewa toe-di, napa-hana pai' Alata'ala mposalai' kehi-ta to dada'a, apa' kehi-ta toe bate ntuku' kabotu' -na ami' -midie!"

¹⁷Ütleb ju Pühakiri vaarao kohta: 'Just selleks olen ma sind üles äratanud, et sinu juures näidata oma väge, ja et minu nime kuulutataks kogu maal.'

²⁰Neo' ta'uli' hewa toe, ompi'! Uma-hawo bela ohea-na ane kita' manusia' mehono' hewa toe hi Alata'ala. Ha natao hameha' kura mpo'uli' -ki tauna to mpobabehi-i hewa toi: "Napa-di-kona pai' nubabehi hewa toi-ae?"

¹⁸Niisiis, ta halastab, kellele tahab, ning kalgistab, keda tahab.

²¹Ria huraa-na topobabehi mpobabehi kura ntuku' konoa-na moto-hawo. Ngkai haluntea tana' pulu', ma'ala nababehi hameha' kura to napenasa pai' hameha' to uli' kanababehi-na.

¹⁹Nüüd sa ütled mulle: 'Mis ta siis enam ette heidab! Kes saab vastu panna tema tahtmisele?'

²²Wae wo'o hante Alata'ala: ria kuasa-na mpobabehi napa konoa-na hante kita' manusia'. Kakoo-kono-na, dota moto-i mpokaroe tauna to dada'a pai' mpopohiloi baraka' -na, apa' masipato' lia-ra rahuku' duu' kahae-hae-na. Aga nau' wae, mosabara-i-pidi hi tauna to natao nakaroe toera.

²⁰Oh inimene, kes sina õigupoolest oled, et sa tahad Jumalaga vaielda? Ega siis savinõu ütle oma voolijale: 'Miks sa mu nõnda oled teinud?'

²³Nababehi toe bona mpopohiloi ka'uma-na mowo kabohe tuwu' -na hi tauna to napoka'ahi' pai' to napakasadia ami' -mi mporata bagia hi rala kabohe tuwu' -na toe.

²¹Või kas pole potissepal meelevalda savi üle - valmistada samast segust üks nõu auliseks, teine aga autuks tarbeks?

²⁴Kita' toi-mi to nakio' mporata rasi' toe, uma muntu' ngkai olo' to Yahudi-wadi, tapi' ngkai olo' -ra to bela-ra to Yahudi wo'o.

²²Eks Jumal, tahtes näidata oma viha ja teha tuntavaks oma väge, ole suure pikameelsusega talunud vihanõusid, mis olid valmistatud hukatuseks,

²⁵Hi rala sura nabi Hosea, Alata'ala mpo'uli' hewa toi: Tauna to bela-ra topetuku' -ku pai' to uma mpo'incai ahi' -ku, kukio' -ra mpai' jadi' topetuku' -ku pai' kupopohiloi-ra ahi' -ku."

²³ja teinud seda selleks, et ilmutada oma kirkuse rikkust armunõude vastu, mis ta oli juba enne valmistanud kirkuseks?

²⁶"Owi Alata'ala mpo'uli' -raka: `Bela-koi bagia-ku.' Tapi' rata mpai' tempo-na tauna toera rapololitai hewa toi: `Napo'ana' mpu'u-mokoi Alata'ala to Tuwu'!'"

²⁴Nende hulka on ta kutsunud meidki, mitte üksnes juutide, vaid ka paganate seast.

²⁷Wae-mi lolita Alata'ala to mpotompo'wiwi-ra to bela-ra to Yahudi. Aga ane tauna to Yahudi-hana, ria lolita nabi Yesaya to lonto' lia to mpotompo'wiwi-ra. Moni-na hewa toi: Tauna to napomuli-ki Israel, wori' lia, hewa kawori' wo'one hi wiwi' tahi'. Aga nau' wae, hangkedi' -wadi mpai' to mporata kalompea'.

²⁵Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: 'Ma hüüan oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas, ja armsaks teda, kes ei olnud mulle armas.

²⁸Apa' rata mpai' tempo-na Pue' mpobotuhi kara-kara hawe'ea tauna hi dunia' hante kanoa' -noa' -na, naposipolea mpu'u-mi, uma-pi naderu' -deru' tempo-na."

²⁶Ja siis sünnib selles paigas, kus neile öeldi: Teie pole minu rahvas!, et seal hüütakse neid elava Jumala poegadeks.'

²⁹Ria wo'o lolita pelowa nabi Yesaya to mpo'uli': Ane rapa' -na Pue' Alata'ala to mobaraka' uma mpetoro-taka ba hangkuja dua pomuli, ke ropu' mpu'u-tamo, hewa pue' ngata Sodom pai' Gomora owi."

²⁷Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: 'Kui Iisraeli laste arv oleks nagu mereliiv, siiski pääsevad neist vaid riismed,

³⁰Jadi', hewa toi lolita-ku: Tauna to bela-ra to Israel, uma-ra mpopali' ohea-ra bona jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala. Aga ria moto-ra hantongo' to jadi' monoa' hi poncilo-na. Alata'ala mpomonoa' -ra hi poncilo-na sabana pepangala' -ra.

²⁸sest lõplikult ja kiiresti teeb Issand tõeks oma sõna maa peal.'

³¹To Israel, mahae-ramo doko' jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala hi petuku' -ra hi Atura Pue' to naparata Musa, tapi' uma oa' raratai to rapali' toe.

²⁹Ja nõnda on Jesaja ette öelnud: 'Kui vägede Issand poleks meile jätnud seemet, siis oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks.'

³²Uma raratai, apa' mpoperaha-ra po'ingku-ra mpotuku' Atura Pue', uma ngkai pepangala' -ra hi Alata'ala. Tewinci' -ra hi watu katewincia'-- batua-na: uma-ra dota mepangala' hi Magau' Topetolo'.

³⁰Mis me siis ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on õiguse kätte saanud, ent õiguse, mis tuleb usust.

³³Katewinci' -ra toe telowa ami' -mi hi rala Buku Tomoroli' owi. Na'uli' Alata'ala hewa toi: Mpu'u-mpu'u ku'uli': Magau' to kutu'u hi Bulu' Sion, kurapai' -ki hameha' watu. Wori' tauna tewinci' hi watu toe, alaa-ra tehopo'. Aga hema-hema to mepangala' hi Hi'a, uma-ra mpai' hala'nawu'."

³¹Aga Iisrael, kes taotles õigust Seaduse varal, ei ole Seaduseni ulatunud.

³²Mispärast? Sellepärast, et nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi,

³³nagu on kirjutatud: 'Ennäe, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju, ja see, kes usub temasse, ei jää häbisse.'