2Sura toi ngkai aku' Paulus, pai' ngkai Sostenes, kipakatu tilou hi koi' to Kristen hi Korintus, to nakio' Alata'ala jadi' bagia-na. Napomoroli' -mokoi hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus, hangkaa-ngkania hante hawe'ea tauna ba hiapa-apa to mekakae hi Yesus Kristus, Pue' -ta pai' Pue' -ra. Aku' mpo'uki' sura toi, apa' lawi' na'ongko' -ama Alata'ala jadi' suro Yesus Kristus ntuku' konoa-na.
1Pāvils, saskaņā ar Dieva prātu Jēzus Kristus aicinātais apustulis, un brālis Sostens
3Wori' tabe: mekakae-a hi Alata'ala Tuama-ta pai' hi Pue' Yesus Kristus, bona nagane' -koi ngkai kabula rala-na pai' nawai' -koi kalompea' tuwu'.
2Dieva draudzei Korintā, Kristū Jēzū svētītajiem, aicinātajiem svētajiem un visiem, kas piesauc mūsu Kunga Jēzus Kristus vārdu visās vietās kā pie viņiem, tā arī pie mums.
4Uma-a putu mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala sabana koi' ompi', apa' Alata'ala mpowai' -koi rasi' ngkai kabula rala-na, hi posidaia' -ni hante Kristus Yesus.
3Žēlastība jums un miers no Dieva, mūsu Tēva, un no Kunga Jēzus Kristus!
5Hi posidaia' -ni hante Kristus, nawai' -mokoi butu nyala-na to niparaluu: nawai' -koi kapantea mololita, pai' nawai' -koi kanotoa nono mpakanoto Lolita-na.
4Es vienmēr pateicos savam Dievam jūsu dēļ par žēlastību, kas jums dota Jēzū Kristū,
6Hawe'ea toe mpakanoto kamoroho-na mpu'u-mi pepangala' -ni hi Kareba Kristus to kiparata-kokoi,
5Jo Viņā jūs visā kļuvāt bagāti: katrā mācībā un ikvienā atziņā,
7duu' -na uma-pokoi nakakurai' rasi', mporata-mokoi butu nyala pakulea' ngkai Inoha' Tomoroli', pai' -koi mpopea karata-na nculii' Pue' -ta Yesus Kristus.
6Tā kā Kristus liecība ir jūsos nostiprināta.
8Narohoi-koi duu' hi ka'omea dunia', bona ane rata-ipi nculii' Pue' -ta Yesus Kristus, narata-koi hante uma ria kasalaia' -ni.
7Tā lai jums, kas gaidāt mūsu Kunga Jēzus parādīšanos, netrūktu nekādas žēlastības.
9Alata'ala mpokio' -koi bona hintuwu' -koi hangkaa-ngkania hante Ana' -na, Yesus Kristus Pue' -ta, pai' napadupa' oa' janci-na hi kita'.
8Viņš jūs stiprinās līdz galam nevainojamus mūsu Kunga Jēzus Kristus atnākšanas dienai.
10Ompi' -ompi', hante kuasa to nawai' -ka Pue' -ta Yesus Kristus, merapi' -a bona hintuwu' -koi omea. Neo' ria posisalaa. Hintuwu' -koi hi rala mpololitai ba napa-napa to nilolita, hanono pai' hahawa' lau.
9Dievs ir uzticīgs; Viņš jūs aicinājis sava Dēla mūsu Kunga Jēzus Kristus sadraudzībā.
11Ompi' -ompi' -ku, patuju-ku mpo'uli' hewa toe, apa' ria-ra ompi' -ta ngkai ihi' tomi Kloe to mpokewo-ka karia-na pomehonoa' -ni.
10Bet es jūs, brāļi, lūdzu mūsu Kunga Jēzus Kristus vārdā, lai jūs visi sacītu to pašu un lai starp jums nebūtu šķelšanās, bet lai jūs būtu pilnīgi, vienprātīgi un vienās domās.
12To ku'uli' tohe'i, apa' ria-koi to doko' mopahamalia hi hore-hore hadua tauna. Ria-koi to mpo'uli': "Aku' tono' hi Paulus-a-kuna." Ria to mpo'uli': "Aku' tono' hi Apolos-a." To ntani' -na wo'o mpo'uli': "Aku' tono' hi Petrus." To ntani' -na tena mpo'uli': "Aku' tono' hi Kristus."
11Jo Hloes piederīgie man ziņojuši par jums, mani brāļi, ka starp jums ir ķildas.
13Ha lompe' -koina, koi' to mpotuku' Kristus tebagi-bagi hewa tetu-e? Ha aku' to mate raparika' mpotolo' jeko' -nie? Ha raniu' bona jadi' topetuku' -kukoi?
12Es saku to, ko ikviens no jums runā: Es esmu Pāvila, bet es esmu Apolla, un es esmu Kēfas, un es esmu Kristus.
14Rasi' -di ku'uli' -e apa' uma-koi ria to kuniu', ntani' -na ngkai Krispus pai' Gayus,
13Vai Kristus ir dalīts? Vai Pāvils par jums krustā sists? Vai Pāvila vārdā esat kristīti?
15bona neo' mpai' ria to mpo'uli' kuniu' -koi jadi' topetuku' -ku.
14Es pateicos Dievam, ka es nevienu no jums nekristīju, kā tikai Krispu un Gaju,
16(Io' mpu'u. Stefanus hantinaa-ra, aku' mpu'u-hana to mponiu' -ra. Aga ntani' -na ngkai hira' toe, uma-pi kukiwoi ba ria-ra to kuniu'.)
15Lai kāds neteiktu, ka jūs esat kristīti manā vārdā.
17Kristus mpajadi' -a suro-na, uma bona mponiu' tauna. Nasuro-a mpokeni Kareba Lompe'. Ane kuparata Kareba Lompe' toe, uma kupake' kapantea-ku moto mololita. Nee-neo' mpai' tauna mpangala' -a muntu' ngkai kapantea-ku, pai' uma ra'incai baraka' kamate-na Kristus hi kaju parika'.
16Vēl es kristīju Stefanas namu, bet es nezinu, ka vēl kādu citu būtu kristījis.
18Kiparata kareba to mpo'uli' kamate-na Kristus hi kaju parika' mpotolo' jeko' manusia'. Ane tauna to mpotoa' naraka mpo'epe kareba toe, ra'uli': "Ah, lolita tauna to wojo tetu." Aga ane kita' to nahore-mi Alata'ala ngkai huku' jeko' -ta, ane ta'epe kareba toe, ta'uli': "Bate baraka' Alata'ala tetu-e!"
17Jo Kristus mani nav sūtījis kristīt, bet sludināt evaņģēliju, ne pārgudriem vārdiem, lai Kristus krusts nezaudētu savu ietekmi.
19Hi rala Buku Tomoroli' Alata'ala mpo'uli': Nau' hewa apa-mi kapante-ra manusia', kudagi oa' -ra, pai' uma kusaile' akala-ra topo'akala."
18Jo tiem, kas iet pazušanā, mācība par krustu ir neprātība, bet tiem, kas tiek pestīti, tas ir, mums tā ir Dieva spēks.
20Napa kalaua-ra tauna to pante? Napa kalaua-ra guru agama Yahudi? Napa kalaua-ra tauna to pante mololita hi rala dunia' toi? Hi poncilo Alata'ala, kapantea manusia' kawojoa omea-wadi.
19Jo ir rakstīts: Es iznīcināšu gudro gudrību un atmetīšu prātnieku prātošanu. (Is.29,14)
21Apa' nau' hewa apa kapantea-ra manusia', uma ra'incai Alata'ala hante kapantea-ra toe. Apa' ntuku' kanoto nono-na Alata'ala, nabotuhi bona hema-hema to mepangala' hi Kareba Lompe', nahore-ra ngkai huku' jeko' -ra. Tapi' ane kiparata Kareba Lompe', tauna to uma mepangala' mpo'uli': "Lolita tauna to wojo tetu."
20Kur ir gudrais? Kur rakstu mācītājs? Kur šīs pasaules pētnieks? Vai Dievs nav šīs pasaules gudrību pārvērtis neprātībā?
22To Yahudi, uma-ra dota mepangala' ane uma kipopohiloi-ra tanda mekoncehi. Hiaa' to Yunani-hawo, uma-ra dota mepangala' ane uma kipakanoto-raka hante kapantea manusia'.
21Jo ja pasaule savā gudrībā neatzina Dievu Viņa gudrībā, tad Dievam labpatika ar neprātīgu sludināšanu pestīt tos, kas tic.
23Tapi' kai' mpopalele kamate-na Kristus raparika'. Lolita tohe'i rapodaa' to Yahudi, pai' rapakiwojo tauna to bela-ra to Yahudi.
22Jo arī jūdi prasa zīmes, un grieķi meklē gudrību,
24Tapi' Alata'ala mpokio' tauna hantongo' jadi' bagia-na. Ria-ra to Yahudi, ria-ra to Yunani. Ane tauna toera mpo'epe Kareba Lompe' pai' -ra mepangala' hi Kristus, ra'inca-mi kabaraka' pai' kanoto nono-na Alata'ala.
23Bet mēs sludinām Kristu, krustā sisto, kas jūdiem ir apgrēcība, bet grieķiem neprātība,
25Ane mpopalele-kai kamate-na Kristus raparika', kai' rapakiwojo manusia'. Aga kakoo-kono-na, meliu kapante-na Alata'ala ngkai kapante-ra manusia'. Manusia' mpo'uli' napa to nababehi Alata'ala toe uma ria kabaraka' -na. Aga meliu kabaraka' -na Alata'ala ngkai baraka' manusia'.
24Turpretī aicinātajiem, jūdiem kā arī grieķiem, Kristus ir Dieva spēks un Dieva gudrība,
26Ompi' -ompi', kiwoi tuwu' -ni kako'ia-na nakio' -koi Alata'ala jadi' bagia-na: uma-koi wori' to pante ba to mokuasa ba to tuwu' maradika hi poncilo manusia'.
25Jo "neprātība", kas nāk no Dieva, ir gudrāka nekā cilvēki, un "nespēks", kas nāk no Dieva, ir stiprāks nekā cilvēki.
27Apa' natungkai' Alata'ala mpelihi tauna to wojo hi poncilo manusia', bona tauna to pante jadi' me'ea'. Napelihi-ra to lente, bona tauna to moroho jadi' me'ea'.
26Skatiet, brāļi, savus aicinātos! Tur nav daudz miesīgi gudro, nav daudz vareno, nav daudz dižciltīgo;
28Napelihi-ra to dingki' katuwu' -ra, to raruge' pai' to uma ria kalaua-ra hi poncilo manusia', bona monoto-mi ka'uma-na ria kalaua-na hawe'ea to ra'une' manusia'.
27Bet pasaules neprātīgos Dievs izredzēja, lai apkaunotu stipros,
29Jadi', toe pai' uma ria huraa manusia' mpomolangko nono-ra. Uma ria haduaa to ma'ala mpo'uli': "Ngkai kapantea-ku pai' -a napelihi Alata'ala."
28Un Dievs izredzēja pasaules neievērojamos un nicinātos, un tos, kas nekas nav, lai iznīcinātu tos, kas kaut kas ir,
30Muntu' ngkai Alata'ala-hanale pai' -ta mosidai' hante Kristus Yesus-e. Ngkai Kristus Yesus, ta'inca-mi kanoto nono-na Alata'ala: Hi'a-mi to mpomonoa' -ta hi poncilo Alata'ala, napomoroli' -ta jadi' bagia-na, pai' nabahaka-ta ngkai hawe'ea to dada'a.
29Lai neviens cilvēks nelielītos Viņa priekšā.
31Jadi', hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli': "Hema to doko' bohe nono-ra, kana mpomobohe-ra napa to nababehi Pue'."
30Pateicoties Viņam, jūs esat vienībā ar Kristu Jēzu, kas mums kļuvis Dieva gudrība un taisnība, un svēttapšana, un atpestīšana,
31Kā rakstīts: Kas dižojas, lai dižojas Kungā!