1To Yahudi pai' to bela to Yahudi hibalia-wadi, masala' omea-ramo hi poncilo Alata'ala. Aga neo' ta'uli' hewa toi, uma melabi kamarasi' -ra to Yahudi ngkai tau ntani' -na, pai' uma ria kalaua-na ada petini' -ra.
1Kāda tad jūdiem priekšrocība vai kāds labums no apgraizīšanas?
2Ria moto rasi' -ra, pai' wori' moto kalaua-na! Lomo' -na, apa' Alata'ala mpowai' Lolita-na hi to Yahudi owi.
2Katrā ziņā daudz! Vispirms tas, ka viņiem uzticēti Dieva apsolījumi.
3To Yahudi to hantongo' uma tida mepangala' hi Alata'ala. Aga nau' wae, Alata'ala bate tida mpo'ihii' tipa' -na.
3Kas tad, ja daži no viņiem neticēja? Vai tad dažu neticība var atcelt Dieva uzticību? Nekad ne!
4Nau' hawe'ea manusia' moboa', bate makono lolita Alata'ala. Hewa to na'uli' Magau' Daud owi: O Pue', bate makono mpu'u lolita-nu. Nau' ba hema-hema to mposalai' -ko, bate kana rapangaku' kamonoa' -nu."
4Tomēr Dievs ir patiess, bet katrs cilvēks melis, tā kā rakstīts: Tu esi taisnīgs savos vārdos un uzvarēsi, kad ar Tevi ies tiesā.
5Jadi', ngkai po'ingku manusia' to uma monoa', lonto' -mi kamonoa' -na Alata'ala. Aga neo' ta'uli' hewa toi: "Ane wae-di, ane Alata'ala mpohuku' manusia' to dada'a, uma-i monoa'." Ria mpu'u manusia' to mpo'uli' hewa toe,
5Bet ja mūsu netaisnība izceļ Dieva taisnību, ko tad lai sakām? Vai Dievs ir netaisnīgs, ja Viņš uzliek sodu?
6tapi' pekiri-ra toe bate uma makono. Apa' ane ke uma-i monoa' Alata'ala, ke uma-i ma'ala mpohurai kara-kara hawe'ea manusia' hi Eo Kiama.
6(Es runāju cilvēcīgi.) Nekādā ziņā! Jo kā citādi Dievs tiesās šo pasauli?
7Jadi', meka' ba ria to mpo'uli' hewa toi: "Ane bongko ngkai po'ingku-ta to bengku' pai' alaa-na lonto' lau-mi kamonoa' -na Alata'ala pai' -i ra'une' -e, ha napa pai' nahuku' -ta sabana jeko' -tae?"
7Bet ja manu melu dēļ Dieva patiesība kļuvusi lielāka Viņa paša godam, kāpēc tad es vēl kā grēcinieks tieku tiesāts?
8Ane hewa toe-di, ma'ala lau-mi ta'uli' hewa toi: "Agina tababehi lau po'ingku to dada'a bona mehuwu to lompe'." Ria-midi tauna to mpobalihi-a, ra'uli' ria-a mololita hewa toe. Tauna to hewa toe, masipato' lia-ra nahuku' Alata'ala.
8Un vai nevajadzētu darīt ļaunu, ja tam ir labas sekas (kā daži zaimodami saka, ka mēs tā mācot)? Tādu pazudināšana ir taisnīga.
9Jadi' lolita powoe-na hewa toi: kita' to Yahudi uma meliu kalompe' -ta ngkai tau ntani' -na. Apa' hewa to ku'uli' we'i, hawe'ea manusia' bate masala' apa' topojeko' omea-ta, lompe' to Yahudi lompe' tau ntani' -na.
9Kā tad ir? Vai mums ir priekšrocības? Nekādā ziņā, jo mēs jau pierādījām, ka visi, tiklab jūdi, kā grieķi, ir zem grēka,
10Hewa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' owi: Uma ria tauna to monoa', nau' haduaa uma ria.
10Kā rakstīts: Nav neviena taisnīga,
11Uma ria to monoto nono-ra, Uma ria to mpopali' Alata'ala.
11Neviena, kas saprastu, neviena, kas meklētu Dievu.
12Hawe'ea tauna mengkawulaa-mi ngkai Alata'ala, Uma-pi mokalaua tuwu' -ra. Uma hema to lompe' gau' -ra, nau' haduaa uma ria."
12Visi novērsušies, visi kopā kļuvuši nederīgi; nav neviena, kas darītu labu, pat it neviena.
13"Babo' pai' me'eai' lolita-ra, Lolita mpebagiu mehupa' hi wiwi-ra." Lolita-ra mpopedahi nono doo hewa petilo' dalimoo'."
13Viņu rīkle ir atvērts kaps, ar savām mēlēm viņi runā viltību, odžu inde ir aiz viņu lūpām;
14"Lolita-ra paka' peruge' pai' petipo' -damo."
14Viņu mute ir lāstu un rūgtuma pilna;
15"Ngasa' oa' -ra doko' mpopatehi doo.
15Viņu kājas steidzīgas asins izliešanai;
16Hiapa-apa kahiloua-ra, mpokeni-ra kada'aa pai' kaparia-wadi.
16Izpostīšana un bēdas ir viņu ceļos;
17Oja' -ra mpopali' kahintuwuaa'."
17Un miera ceļu viņi nepazīst;
18"Uma ntoto ra'incai mengkoru hi Alata'ala."
18Dieva bijības nav viņu acu priekšā.
19Ngkai lolita Atura Pue' toe, ta'inca ka'uma-na ria manusia' to monoa'. Pai' monoto-mi ta'inca, hawe'ea to te'uki' hi Buku Atura Pue', bate mpobelahi to Yahudi to rapowaii' Atura Pue' toe. Jadi', uma ria tauna to ma'ala mpo'uli': "Aku', monoa' -a-kuna!" Hawe'ea manusia' bate masala' hi poncilo Alata'ala.
19Bet mēs zinām, ka viss, ko saka likums, ir teikts tiem, kas ir zem likuma, lai apklustu ikviena mute un lai visa pasaule kļūtu Dievam padevīga,
20Uma ria haduaa to monoa' hi poncilo Alata'ala ngkai kampotuku' -ra Atura Pue'. Apa' ngkai Atura Pue' toe-di, ta'inca lau-mi kamojeko' -ta.
20Jo likuma darbi nevienu cilvēku neattaisno Viņa priekšā; likums rada grēku pazīšanu.
21Tapi' tempo toi, Alata'ala mpopehuwu-mitaka beiwa ohea-na manusia' ma'ala jadi' monoa' hi poncilo-na. Hi rala Buku Atura Pue' pai' sura nabi-nabi owi telowa ami' -mi beiwa ohea-na Alata'ala mpomonoa' -ta. Aga uma-ta jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala ngkai kampotuku' -ta Atura Pue'.
21Bet tagad Dieva taisnība atklājusies neatkarīgi no likuma; to apliecina bauslība un pravieši.
22Alata'ala mpomonoa' -ta hi poncilo-na ane mepangala' -ta hi Yesus Kristus. Toe nababehi hi hawe'ea tauna to mepangala', uma napelence kato'apa-ra.
22Bet Dieva taisnība caur ticību uz Jēzu Kristu ir visiem un pār visiem, kas tic uz Viņu, jo nav nekādas izšķirības.
23Apa' mojeko' omea-tamo, pai' uma-ta natao mporata bagia hi rala kabohe tuwu' -na Alata'ala.
23Jo visi ir grēkojuši, un viņiem trūkst Dieva godības.
24Aga nabahaka-tamo ngkai huku' jeko' -ta toe, pai' na'uli' kamonoa' -ta hi poncilo-na sabana petolo' Kristus Yesus. Hawe'ea toe, pewai' mara Alata'ala hi kita' ngkai kabula rala-na.
24Viņa žēlastība tos nepelnīti attaisnojusi caur atpestīšanu, kas ir Jēzū Kristū.
25Ntuku' hawa' Alata'ala, Yesus rapatehi pai' raa' -na rabowo. Alata'ala mpobabehi hewa toe, bona Yesus rahuku' mpohompo' jeko' manusia', bona na'ampungi jeko' -ta ane mepangala' -ta hi Yesus. Kako'ia-na Yesus mate, Alata'ala uma mpohuku' jeko' manusia'. Napelele' ulu jeko' manusia', apa' ngkai posabara-na. Aga ane uma oa' -i mpohuku' jeko', uma-i monoa'. Jadi', hante kamate-na Yesus, Alata'ala mpopohiloi mpu'u-mi kamonoa' -na.
25Viņu Dievs nolicis tiem, kas tic, par grēku izpircēju Viņa asinīs un, piedodams iepriekšējos grēkus, parāda savu taisnību
26Hante kamate-na Yesus toe, incana-mi kamonoa' -na Alata'ala mpohuku' jeko', pai' ma'ala moto-i mpo'uli' kamonoa' -ra tauna topojeko' to mepangala' hi Yesus.
26Dievišķā pacietībā, lai tagadējā laikā parādītos Viņa taisnība; pats būdams taisnīgs, attaisnotu to, kas tic uz Jēzu Kristu.
27Jadi', uma-pi ria ohea-ta mpomolangko nono-ta. Apa' Alata'ala uma mpotarima-ta ngkai po'ingku-ta to lompe'. Natarima-tale, ngkai pepangala' -ta hi Pue' Yesus.
27Kur paliek tava dižošanās? Tā ir izslēgta. Ar kādu likumu? Darbiem? Nē, bet ar ticības likumu.
28Apa' toi-mi poko lolita-ku: kita' jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala ngkai pepangala' -ta, bela ngkai po'ingku-ta to lompe' mpotuku' Atura Pue'.
28Jo mēs esam pārliecināti, ka cilvēks tiek attaisnots ticībā bez likuma darbiem.
29Apa' uma muntu' to Yahudi to napoka'ahi' Alata'ala. Napoka'ahi' wo'o tauna to bela-ra to Yahudi.
29Vai Dievs ir jūdiem vien? Vai nav arī pagāniem? Taču arī pagāniem!
30Apa' hadua-na-wadi Alata'ala, pai' Hi'a to mpomonoa' to Yahudi ngkai pepangala' -ra, pai' Hi'a wo'o to mpomonoa' tauna to bela-ra to Yahudi, ngkai pepangala' -ra wo'o-wadi.
30Jo ir tikai viens Dievs, kas attaisno caur ticību apgraizītos un neapgraizītos ticībā.
31Jadi', Alata'ala mpo'uli' kamonoa' -ta hi poncilo-na ngkai pepangala' -ta-wadi. Aga neo' ta'uli' hewa toi: tatadi-mi Atura Pue'. Neo'! Ngkai pepangala' -ta toe, tapomobohe-mi Atura Pue'.
31Tātad mēs ar ticību atceļam bauslību? Nekādā ziņā, bet mēs apstiprinām bauslību.