1Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest. 2Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja. 3Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast. 4'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest. 5Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu. 6Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette. 7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. 8Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis. 9Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest. 10Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv. 11Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel. 12Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved. 13Kumast tema ees lõõmasid tulised söed. 14Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält. 15Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima. 16Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust. 17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest. 18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad. 19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks. 20Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. 21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda. 22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast. 23Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi. 24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost. 25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees. 26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu; 27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. 28Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad. 29Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. 30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri. 31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad. 32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal? 33Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee. 34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele. 35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama. 36Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks. 37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks. 38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu. 39Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla. 40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu. 41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed. 42Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile. 43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori. 44Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima. 45Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna. 46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles. 47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju, 48Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad, 49sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest. 50Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele, 51kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'