1Ja Taavet ütles: 'Kas on veel kedagi, kes Sauli soost on järele jäänud, et ma Joonatani pärast saaksin temale head teha?' 2Sauli perel oli olnud sulane, Siiba nimi, ja tema kutsuti Taaveti juurde. Kuningas küsis temalt: 'Kas sina oled Siiba?' Ja ta vastas: 'Jah, su sulane on see!' 3Ja kuningas küsis: 'Kas ei ole enam kedagi Sauli soost, kellele ma saaksin osutada Jumala heldust?' Ja Siiba vastas kuningale: 'On veel olemas Joonatani poeg, jalust vigane.' 4Ja kuningas küsis temalt: 'Kus ta on?' Ja Siiba vastas kuningale: 'Vaata, ta on Maakiri, Ammieli poja kojas Lo-Debaris.' 5Siis kuningas Taavet läkitas talle järele ja laskis ta tuua Maakiri, Ammieli poja kojast Lo-Debarist. 6Kui Mefiboset, Sauli poja Joonatani poeg, tuli Taaveti juurde, siis heitis ta silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles: 'Mefiboset!' Ja tema vastas: 'Vaata, su sulane on siin.' 7Ja Taavet ütles temale: 'Ära karda, sest ma tahan tõesti teha sulle head su isa Joonatani pärast ja anda sulle tagasi kõik su isa Sauli põllud! Ja sa ise saad alaliselt süüa leiba minu lauas.' 8Ja tema kummardas ning ütles: 'Kes olen mina, su sulane, et sa oled vaadanud minusuguse surnud koera peale?'9Siis kutsus kuningas Siiba, Sauli sulase, ja ütles temale: 'Kõik, mis on olnud Sauli ja kogu ta soo päralt, olen ma andnud su isanda pojale. 10Sina pead temale maad harima, sina ja su pojad ja su sulased, ja pead temale tooma, et su isanda pojal oleks leiba süüa. Ja Mefiboset, su isanda poeg, sööb alaliselt leiba minu lauas.' Siibal oli viisteist poega ja kakskümmend sulast. 11Ja Siiba ütles kuningale: 'Nõnda nagu mu isand kuningas oma sulast käsib, nõnda su sulane teeb.' Ja Mefiboset sõi Taaveti lauas nagu üks kuningapoegi. 12Ja Mefibosetil oli väike poeg, Miika nimi; ja kõik Siiba koja elanikud olid Mefiboseti sulased. 13Ja Mefiboset elas Jeruusalemmas, sest ta sõi alaliselt kuninga lauas; ta lonkas mõlemat jalga.