1Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: 2aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; 3aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; 4aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; 5aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; 6aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; 7aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; 8aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul. 9Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb? 10Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid. 11Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. 12Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida. 13On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast. 14Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta. 15Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja.16Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine. 17Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg. 18Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad. 19Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine. 20Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks. 21Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla? 22Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?