1Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev. 2Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse! 3Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea. 4Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas. 5Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu. 6Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all on albi naer. Seegi on tühi töö. 7Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks ja pistis rikub südant. 8Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus. 9Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues! 10Ära ütle: 'Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?' Sest seda sa ei küsi targasti. 11Tarkus on niisama hea kui pärisosa, ja kasuks neile, kes päikest näevad. 12Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku. 13Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada, mida tema on teinud kõveraks? 14Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.15Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses. 16Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama? 17Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra? 18Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist. 19Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas. 20Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu.21Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab. 22Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi. 23Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: 'Ma saan targemaks', aga see jäi minust kaugele. 24See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab? 25Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust. 26Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. 27Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust, 28mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast leidnud. 29Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.