1Ja seitsmendal aastal, viienda kuu kümnendal päeval tuli mehi Iisraeli vanemaist Issandalt nõu küsima, ja nad istusid mu ees. 2Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 3'Inimesepoeg, räägi Iisraeli vanematega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te olete tulnud minult nõu küsima. Nii tõesti kui ma elan, ei luba ma teid minult nõu küsida, ütleb Issand Jumal. 4Kas sa ei mõistaks neid hukka, kas sa ei mõistaks hukka, inimesepoeg? Tee neile teatavaks nende vanemate jäledused 5ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Sel päeval, kui ma valisin Iisraeli, tõstsin ma oma käe üles, vandudes Jaakobi soo seemnele ja tehes ennast neile tuttavaks Egiptusemaal; ma tõstsin oma käe üles neile vandudes ja öeldes: Mina olen Issand, teie Jumal. 6Sel päeval tõstsin ma oma käe üles, vandudes neile, et ma viin nad Egiptusemaalt maale, mille ma nende jaoks olin välja vaadanud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest. 7Ja ma ütlesin neile: Igaüks heitku ära oma silma ees olevad põlastusväärsed kujud ja ärge rüvetage endid Egiptuse ebajumalatega: mina olen Issand, teie Jumal! 8Aga nad hakkasid mulle vastu ega tahtnud mind kuulata; ükski ei heitnud ära oma silma ees olevaid põlastusväärseid kujusid ega jätnud maha Egiptuse ebajumalaid. Siis ma mõtlesin valada nende peale oma tulise viha, et vaigistada nende kallal oma viha juba Egiptusemaal. 9Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle keskel nad olid, kelle silme ees ma olin ennast neile tutvustanud, viies nad Egiptusemaalt välja.10Ma tõin nad välja Egiptusemaalt ja viisin nad kõrbe. 11Ma andsin neile oma määrused ja õpetasin neid tundma oma seadusi, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada. 12Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui leppemärgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Issand, kes neid pühitseb. 13Aga kõrbes hakkas Iisraeli sugu mulle vastu: nad ei käinud mu määruste järgi ja hülgasid mu seadused, mida inimene peab täitma, et ta nende varal võiks elada; ja nad teotasid väga mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale kõrbes, et teha neile lõpp. 14Aga ma talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud. 15Siis tõstsin ma ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma ei vii neid maale, mille ma olin neile andnud, mis voolab piima ja mett, mis on ilusaim kõigist maadest, 16sellepärast et nad hülgasid mu seadused ega käinud mu määruste järgi, vaid teotasid mu hingamispäevi, sest nende süda käis nende ebajumalate järel. 17Aga mu silm andis neile armu, nõnda et ma ei hävitanud neid kõrbes ega teinud neile lõppu.18Ja ma ütlesin kõrbes nende lastele: Ärge käige oma vanemate määruste järgi, ärge pidage nende seadusi ja ärge rüvetage endid nende ebajumalatega! 19Mina olen Issand, teie Jumal, käige minu määruste järgi, pidage minu seadusi ja täitke neid 20ja pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid leppemärgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Issand, teie Jumal! 21Aga lapsed hakkasid mulle vastu, nad ei käinud mu määruste järgi ega pidanud mu seadusi, et nad oleksid teinud nende järgi, mida inimene peab tegema, et ta nende varal võiks elada; nad teotasid mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale, et vaigistada oma viha nende kallal kõrbes. 22Aga ma tõmbasin oma käe tagasi ja talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud. 23Siis ma tõstsin ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma pillutan nad paganate sekka ja puistan nad laiali mööda maid, 24sellepärast et nad ei olnud teinud mu seaduste järgi, vaid olid hüljanud mu määrused ja olid teotanud mu hingamispäevi ja et nende silmad olid vahtinud nende vanemate ebajumalate poole. 25Siis andsin ka mina neile määrused, mis ei olnud head, ja seadused, mille varal nad ei saanud elada. 26Ma lasksin nad saada rüvedaks nende ohvriandide läbi, kui nad kõik esmasündinud lasksid tulest läbi käia; ma kohutasin neid, et nad tunneksid, et mina olen Issand.27Seepärast räägi Iisraeli sooga, inimesepoeg, ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Veel sellegagi on teie vanemad mind teotanud, et nad ei olnud mulle truud. 28Kui ma olin nad toonud maale, mille pärast ma olin oma käe üles tõstnud neile vandudes, et ma annan selle neile, ja nad nägid mõnda kõrgemat küngast või mõnda leherikast puud, siis nad ohverdasid seal oma tapaohvreid ja viisid sinna oma pahameelt tekitava ohvrianni; nad tegid seal oma uimastuslõhna ja valasid sinna oma joogiohvreid. 29Siis ma ütlesin neile: Mis ohvriküngas see on, kuhu te lähete? Ja sellepärast nimetatakse seda tänapäevani ohvrikünkaks. 30Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas tahate endid rüvetada oma vanemate viisil ja truudust murdes käia nende põlastusväärsuste järel? 31Te rüvetate endid tänapäevani kõigi oma ebajumalatega, tuues oma ohvriande, lastes oma lapsi tulest läbi käia. Ja mina peaksin teid lubama minult nõu küsida, oh Iisraeli sugu! Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei luba ma teil mind küsitleda. 32Ja see, mis teile on meelde tulnud, ei sünni iialgi, see, mis te ütlete: 'Olgem paganate sarnased, muude maade suguvõsade sarnased, teenides puud ja kivi!' 33Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tahan ma teid tõepoolest valitseda vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning väljavalatud tulise vihaga. 34Ja ma toon teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning tulise vihaga. 35Ja ma viin teid rahvaste kõrbe ning käin seal teiega kohut pale palge vastu. 36Nii nagu ma käisin kohut teie vanematega Egiptuse kõrbes, nõnda ma käin kohut teiega, ütleb Issand Jumal. 37Ma lasen teid läbi käia vitsa alt ja viin teid lepingusidemesse. 38Ma eraldan teie seast vastupanijad ja minu vastu ülesastujad: ma toon nad välja maalt, kus nad asuvad, aga Iisraeli maale nad ei tule; ja te saate tunda, et mina olen Issand.39Aga teie, Iisraeli sugu, nõnda ütleb Issand Jumal: Minge ja teenige igaüks oma ebajumalaid; aga pärast seda te tõepoolest kuulate mind ega teota enam mu püha nime oma ohvriandide ja ebajumalatega. 40Sest minu pühal mäel, Iisraeli kõrgel mäel, ütleb Issand Jumal, teenib mind kogu Iisraeli sugu, kõik seal maal; seal on mul neist hea meel ja seal ma nõuan teie tõstelõive ja teie uudseande koos kõigi teie pühade andidega. 41Otsekui meeldivast lõhnast, nõnda on mul hea meel teist, kui ma viin teid ära rahvaste seast ja kogun teid maadest, kuhu teid on pillutatud; ja ma näitan ennast pühana teie juures paganate silme ees. 42Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma toon teid Iisraeli pinnale, maale, mille pärast ma oma käe vandudes üles tõstsin, et ma annan selle teie vanemaile. 43Ja seal te peate mõtlema oma teede ja kõigi oma tegude peale, millega te endid olete rüvetanud; siis te tunnete iseeneste ees tülgastust kõigi oma kuritegude pärast, mis te olete teinud. 44Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma teiega nõnda talitan oma nime pärast, aga mitte teie halbade eluviiside ja hukatuslike tegude kohaselt, oh Iisraeli sugu, ütleb Issand Jumal.'