1Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. 2Eks muidu oleks ju lakanud nende ohverdamine, sest jumalateenijail ei oleks kord juba puhastatult enam mingit patust südametunnistust? 3Kuid nende ohvritega tuletatakse igal aastal meelde patte; 4sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära. 5Seepärast Kristus ütleb maailma tulles: 'Tapaohvrit ja roaohvrit sa ei tahtnud, aga ihu sa oled mulle valmistanud. 6Põletusohvrid ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärased. 7Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen - rullraamatusse on minust kirjutatud - tegema sinu tahtmist, oh Jumal!' 8Esmalt ta ütleb: 'Tapaohvrit ja roaohvrit ja põletusohvreid ja patuohvreid ei ole sa tahtnud ega ole need olnud sulle meelepärased, kuigi neid ohverdatakse Seaduse järgi!' 9Ja siis ta ütleb: 'Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist!' Ta kõrvaldab esimese selleks, et kehtestada teine. 10Sellessamas tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ühekordse ja alatiseks ohverdamise läbi.11Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. 12Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele, 13nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks. 14Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks. 15Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud: 16'See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse. 17Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid.' 18Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.19Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika - 20selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu - 21ja et meil on suur preester Jumala koja üle, 22siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega! 23Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud. 24Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. 25Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.26Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest, 27vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased. 28Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale. 29Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu? 30Me ju tunneme teda, kes ütleb: 'Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte.' Ja taas: 'Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle.' 31Hirmus on langeda elava Jumala kätte!32Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes! 33Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis. 34Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus. 35Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga! 36Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. 37'Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita. 38Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.' 39Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.