1Siis rääkis Iiob ja ütles: 2'Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus. 3Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike? 4Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga. 5Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub. 6Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab. 7Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada, 8või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle! 9Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi, 10kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim. 11Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga? 12Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus. 13Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus. 14Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. 15Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa. 16Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja. 17Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks. 18Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle. 19Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed. 20Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru. 21Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd. 22Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte. 23Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid. 24Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal. 25Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.