1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud, 2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks. 3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles, 4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust. 5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet. 6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. 7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees, 9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama. 10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil, 11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool. 12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale. 13Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. 14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, 15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus. 16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole. 17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.' 18Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.' 19Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit. 20Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'21Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis. 22Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.23Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju. 24Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes: 25'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'26Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, 27neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. 28Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!' 29Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. 30Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! 31Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. 32Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. 33Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'34Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?' 35Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. 36Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, 37sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.' 38Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.39Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna 40ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. 41Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu 42ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! 43Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? 44Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. 45Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'46Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat 47ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, 48sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, 49sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi 50ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. 51Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. 52Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, 53näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. 54Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, 55nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.' 56Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.57Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja. 58Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga. 59Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias. 60Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!' 61Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.' 62Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada. 63Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid. 64Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat. 65Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus. 66Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.67Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina: 68'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse 69ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost, 70nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi - 71päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad, 72et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut, 73vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile. 74Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda 75vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad. 76Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, 77et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises 78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. 79See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.' 80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.