1Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest 2ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia! 3Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!' 4Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla. 5Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: 'Mis te teete, et päästate sälu lahti?' 6Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.7Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga. 8Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi. 9Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! 10Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!' 11Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.12Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga 13ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg. 14Ja Jeesus ütles puule: 'Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!' Ja ta jüngrid kuulsid seda.15Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid 16ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja. 17Ja ta õpetas ja kõneles neile: 'Eks ole kirjutatud, et minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!' 18Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.19Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.20Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat. 21Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: 'Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!' 22Ja Jeesus vastas neile: 'Olgu teil usku Jumalasse! 23Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: 'Kerki ja kukuta end merre!' ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle! 24Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!25Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. 26[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]'27Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde 28ja ütlesid talle: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?' 29Aga Jeesus ütles neile: 'Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen. 30Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!' 31Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: 'Miks te siis ei uskunud teda?' 32Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet. 33Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Ja Jeesus ütles neile: 'Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.'