1Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti. 2Ja ta ütles oma meestele: 'See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.'3Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, 4sest Johannes oli talle öelnud: 'Sa ei tohi teda pidada!' 5Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.6Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele, 7nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib. 8Tema aga lausus oma ema õhutusel: 'Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!' 9Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda. 10Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma. 11Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale. 12Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.13Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest. 14Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.15Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!' 16Aga Jeesus ütles neile: 'Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!' 17Nemad aga ütlesid talle: 'Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.' 18Aga tema ütles: 'Tooge need mulle siia!' 19Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. 20Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit. 21Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna. 23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda. 24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu. 25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides. 26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: 'See on tont!' ja hakkasid hirmu pärast kisendama. 27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!' 28Peetrus vastas: 'Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!' 29Tema ütles: 'Tule!' Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. 30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: 'Issand, päästa mind!' 31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: 'Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?' 32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. 33Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: 'Tõesti, sina oled Jumala Poeg!'34Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis. 35Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged 36ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.