1Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Aasafi lugu ja laul. 2Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind, sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse! 3'Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt. 4Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale.' Sela. 5Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles! 6Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult! 7Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist, 8vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist. 9Sest Issanda käes on karikas ja see vahutab veinist; see on täis tembitud jooki. Ja tema kallab sealt seest; isegi selle pära peavad kõik õelad maa peal ära jooma viimse tilgani. 10Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. 11Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele.