1人民禁食認罪這月二十四日,以色列人聚集,一同禁食,身穿麻衣,頭上蒙灰。
1Huan hiai kha ni sawmnih leh li niin Israel tate anngawl kawm leh, saiippuan silh kawm leh a tung ua lei kibuak kawmin a kikhawm ua.
2以色列的後裔跟所有外族人分離,然後站立,承認自己的罪過和他們列祖的罪孽。
2Huan Israel chite mikhual tengteng akipanin a kituam seh ua, a ding ua a khelhnate uh leh, a pipute uh thulimlouhnate thupha a tawi uh.
3那天四分之一的時間,他們站在自己的地方,宣讀耶和華他們的 神的律法書;另外四分之一的時間,他們認罪和敬拜耶和華他們的 神。
3Huan a mun uah a ding ua, TOUPA a Pathian uh dan laibu sungah ni khata a sehlina teng a sim ua; a sehlina teng thupha a tawi ua, TOUPA Pathian uh a beta uhi.
4耶書亞、巴尼、甲篾、示巴尼、布尼、示利比、巴尼和基拿尼,站立在利未人的臺階上,向耶和華他們的 神大聲哀求。
4Huchihlaiin Levi mite, Jesua, Bani, Kadmiel, Sebania, Bunni, Serebia, Bani, Chenani te dohkan tungah a ding ua, TOUPA a Pathian kiang uah aw ngaih takin a kikou uhi.
5稱頌與禱告利未人耶書亞、甲篾、巴尼、哈沙尼、示利比、荷第雅、示巴尼和毗他希雅說:“你們要起立,稱頌耶和華你們的 神,直到永永遠遠。”“耶和華啊,你榮耀的名是應當稱頌的;願你的名被尊崇,超過一切稱頌和讚美。
5Huailaiin Levi mite, Jesua te, Kadmiel te, Bani te, Hasabneia te, Serbia te, Hodia te, Sebania te, Pethahia ten, Ding unla khantawn akipan khantawn phain TOUPA na Pathian uh vualjawl un: huchiin vualjawlna leh phatna tengteng tunglama tawisanga om, na min thupia vualjawlin om hen.
6你,唯獨你是耶和華,你造了天,天上的天和天軍,地和地上的萬物,海和海中的萬物,你使這一切生存,天軍也都敬拜你。
6Nang TOUPA na hi, nang kia mahmah; van, vante van, a sepaihte tengteng utoh, lei leh a tunga om thil tengteng, tuipite leh a sung ua om tengteng na bawltaa, a vek un na hawia; huan van sepaihten nang a honbia uhi.
7你是耶和華 神,你揀選亞伯蘭,帶領他出了迦勒底的吾珥,改他的名字為亞伯拉罕。
7Abram tela, Kaldaite Ur akipana amah pi khiaa, a kianga Abraham min pepa, TOUPA Pathian na hi a;
8你見他在你面前心裡誠實可靠,就與他立約,要把迦南人、赫人、亞摩利人、比利洗人、耶布斯人和革迦撒人之地,賜給他的後裔;你履行了你的諾言,因為你是公義的。
8Na maa a lungtang ginom na mu a, Kanaan mite, Hit mi, Amor mi, Jebus m, Girgas mi te gam pe dinga amah toh thukhun bawlpa, a chite kiang nasana pe dingin, na thute bawlpichinga; nang lah na diktat ngala.
9你看見我們的列祖在埃及所受的困苦,垂聽他們在紅海的哀求,
9Huan Aiguptaa ka pipute uh gimthuakna na mu a, Tuipi Sana a kahna uh na jaa;
10因為你知道埃及人怎樣狂妄自大地對待他們,所以就對法老和他的一切臣僕,以及他國中所有的人民,施行神蹟奇事,為你自己建立了至今仍存的名聲。
10Huan Pharo tung leh, a sikhate tengteng tung leh a gama mite tengteng tungah chiamtehna leh thillamdangte na ensaka; amaute siatna dingin kisatheitakin a gamtang uh chih lah na thei ngal hi; tunia bangin, min na kimuh hi.
11你又在我們的列祖面前把海分開,使他們在海中的乾地上走過去;把追趕他們的人丟在深處,好像石頭拋進怒海之中。
11A ma uah tuipi na khena, huchiin gam hul tungah tuipi lakah a pai suak ua; amau delhte nang tuithuk sungate, tui hattak sunga suang bangin na pai lut hi.
12日間你用雲柱引導他們,夜間用火柱光照他們要行的路。
12Huailouin sunin meipi kitungin amaute na piaa; janin mei kitungin, a paina ding lampi ua vakna amaute kianga pe dingin.
13你降臨西奈山上,從天上與他們說話,賜給他們正直的典章、真實的律法、美好的條例與誡命。
13Sinai vumah leng na hoh suka, van akipanin amau na houpiha, vaihawm dikte leh dan dikte, thuseh leh thupiak hoihte na piaa:
14你使他們認識你的聖安息,藉你僕人摩西向他們頒布誡命、條例和律法。
14Amau kiangah na khawlni siangthou na theisaka, na sikha Mosi khutin, thupiakte leh, thusehte leh dan amaute na thupiakin na pia hi:
15你從天上賜下糧食,給他們充飢,吩咐水從磐石流出來給他們解渴;你又吩咐他們進去佔領,你舉手起誓要賜給他們的那地。
15A gilkial un van akipan tanghou amaute na piaa, a dangtak un suangpi akipan amaute adin tui na pawt khe saka, huan amaute pe dinga na khut na lik gam nei ding a kuan dingin amaute thu na piaa.
16但是我們的列祖狂妄自大,硬著頸項,不聽從你的命令。
16Himahleh amaute leh a pipute un kisatheitakin a hih ua, a paupeng ua, na thupiakte a ngaikhe kei ua,
17他們拒絕聽從,也不記念你在他們中間所行的奇事,硬著頸項,存心悖逆,自立首領,要回到他們為奴之地去。但你是樂意饒恕的 神,你有恩典,有憐憫,不輕易發怒,並有豐盛的慈愛,所以你沒有撇棄他們。
17Thu a mang nuam kei ua, a lak ua na hih na thillamdangte leng a limsak sam kei uh; himahleh a kiuangsak ua, a helna uah a tanna ua kik nawn dingin heutu khat a sep uhi: himahleh nang ngaidam dia mansa, lainatnaa dim leh hehpihsiam, heh mengmenglou, chitna hau, leh amaute lehngatsan lou Pathian na hi a.
18他們更為自己鑄造了一頭牛犢,說:‘這就是把你們從埃及領上來的神!’他們犯了褻瀆大罪,
18A hi, bawngnou sun a bawl lai un, Aigupta akipana nang honpikhepa hiai na Pathian ahi, a chi ua, nakpitaka thangpaihnate a bawl lai un;
19你還是因著你豐盛的憐憫,沒有把他們撇棄在曠野;日間雲柱沒有離開他們,仍然在路上引導他們;夜間火柱也沒有離開他們,還是光照他們要行的路。
19Huchi hina piin nang na chitna tampi jiakin amaute gamdai ah na lehngatsan kei hi: sunin a tung ua kipan meipi kitung a pai mang keia, amaute pi dingin; vakna amau pe ding, jana mei kitung leng, a paina lam pi uah.
20你賜下良善的靈教導他們;你沒有留住嗎哪不給他們吃;你給他們水解渴。
20Amaute chil dingin na kha hoih leng na piaa, a kam ua kipan na manna na phallou keia, amaute a dangtak un tui na pia hi.
21在曠野四十年,你供養他們,他們毫無缺乏,衣服沒有穿破,他們的腳也沒有腫痛。
21A hi, kum sawmli gamdai ah amaute na vaka, bangmah a tasam kei ua; a puansilhte uh a tul keia, a khepekte uh a bawk kei hi.
22你把列國和萬民賜給他們,你把列國分給他們作疆界,他們就獲得西宏之地,希實本王之地和巴珊王噩之地。
22Huaibanah gamte leh mite amau na piaa, a tantuante uh dungjuia na piakkhiakte: Huchiin Sihonn gam, Hesbon kumpipa gam amahmah, leh Basan kumpipa Og gam a lata uh.
23你使他們的子孫眾多,像天上的星星那麼多;你把他們帶進你應許他們的列祖要進去得為業的那地。
23Vana aksite bangin a tate uh na pungsaka, gamsungah na pi luta, nei dingin a lut ding uh ahi chia, a pipute uh kianga a tanchin na gen mah.
24於是他們的子孫進去,獲得那地;你使那地的迦南居民向他們屈服,又把迦南眾王和那地的各民族,都交在以色列人手裡,以色列人可以隨意對待他們。
24Huchiin tate tuh a lut ua gam a neita ua, a ma uah gama tengte na satpuka, Kanaan mite, a kumpipate uh leh, gama mite, amau khut ah na pia hi, huchia a utdan ua a tung ua hih theihna ding un.
25他們奪取了堅固的城、肥沃的土地,獲得了滿載各樣財寶的房屋、挖好的水井、葡萄園、橄欖園和很多果樹;他們吃得飽足,身體發胖,因你的大恩生活安逸快樂。
25Huan khopi umte, gam hoih, a la ua, thil hoih tengtenga dim inte a nei ua, tuibel sekte, grephuante, oliv huante, a tama tam thei kungte: huchiin a ne ua, a vah ua ahongthau ua, na hoihna thupi jiakin kipahhuai a sa mahmah uh.
26承認悖逆的罪“可是他們竟悖逆,背叛你,把你的律法丟在背後,殺害那些控告他們,要他們歸向你的先知,犯了褻瀆的大罪。
26Hinapiin lah thu a mang kei ua, na tungah a hel ua, na dan a nung lam uah a pai ua, na kianglam amaute nga nawn sak dinga, amaute dema thugen na jawlneite a that ua, thangpaihna thupi mahmah a bawl uhi.
27所以你把他們交在敵人的手中,好讓他們受困苦;他們受困苦的時候,就向你呼求,你就從天上垂聽,按著你豐盛的憐憫,賜給他們拯救者,拯救他們脫離敵人的手。
27Huaijiakin a melmate uh khut ah amau na piaa, amau a hih genthei uh: a nuai ni ua na kianga hongkah lai un, van akipanin na jaa; na chitna tampi dungjuiin a melmate uh khut akipana amaute dondamte hondammite a kiang uah na pia hi.
28但他們得享安寧以後,又在你面前行惡,你就撇棄他們在仇敵的手中,讓仇敵管轄他們;然而他們回轉過來,向你哀求,你就從天上垂聽,按著豐盛的憐憫,一次又一次拯救他們。
28Himahleh a tawldam nung un, na maah gilou a hih nawn ua: huaijiakin a melmate uh khut ah amau na nusiaa, huchiin amau a tunguah thu a nei ua: hinapiin ahongkihei ua, na kianga hongkah un, van akipan na jaa; na chitnate dungjuiin amaute tam veipi na hun khiaa;
29你警告他們,要他們轉向你的律法;但他們狂妄自大,不聽從你的誡命,犯罪干犯你的典章。人應遵行這些典章,按照它們生活,他們卻固執地扭轉肩頭,硬著頸項,不肯聽從。
29Na dana amaute na pi lut theih nawnna dingin, amau na dem a: himahleh kisatheitakin a hih ua, na thupiakte a limsakkei ua, na vaihawmte tungah a khial zosop uhi, (huai min a hih aleh, huaiah ahing ding), liang a sawisak ua, a kiuangsak ua, a za nuam kei uh.
30你多年容忍他們,你的靈藉著你的眾先知勸戒他們,他們還是不側耳而聽,所以你把他們交在各地的民族手中。
30Himahleh kum tampi amaute na thuaktheia, na jawlneitein na kha zangin amaute na dema: ahihhganin a ngaikhe nuam kei ua: huaijiakin gamte mite khut ah amau na peta hi.
31然而因你豐富的憐憫,你不把他們滅盡,也不撇棄他們,因為你是有恩典有憐憫的 神。
31Huchinapiin na chitna tampi jiakin amaute na hih bei keuhkeuh keia, na lehngatsan gige kei; nang lah hehpihthei leh ching thei Pathian na hi ngala.
32立約蓋印“我們的 神啊,你是至大、全能、至可畏、守約施慈愛的 神,現在求你不要把我們、我們的君王和領袖、我們的祭司和先知、我們的列祖和你的眾民,從亞述列王的日子直到今日所遭遇的一切苦難,看為小事。
32Huaijiakin tuin, ka Pathian uh, thupi Pathian hat leh kihtakhuai, thukhun leh chitna vompa, na maah, ka tung uh, ka kumpipate uh tung, ka lalte uh tung, ka siampute uh tung, ka jawlneite uh tung, ka pipute uh tung, na mite, Assuria kumpipate damlai akipana tuni tan, na mite tunga, nauveina bangmah thamlou bangin kilang kei hen.
33在一切臨到我們身上的事上,你都是公義的;因為你所行的是信實的,我們所行的是邪惡的。
33Akoiabangin ka tung ua hongtung tengtengah nang lah diktakin na hih ngala, kou bel gilou takin ka hih uh:
34我們的君王和領袖,我們的祭司和列祖,都沒有遵行你的律法,也沒有留心聽從你的誡命和你向他們鄭重的警告。
34Ka kumpipate uh hiam, ka lalte uh hiam, ka siampute uh hiam, ka pipute uh hiamin na dan a jui kei ua, na thupiakte leh na thutheihpihnate, amaute dema na theihpihnate lah a ngaikhe nuam sam kei uhi.
35他們在本國中,享受你賜給他們的大福,在你擺在他們面前這廣大肥沃的地上,卻不事奉你,不轉離他們的惡行。
35A gam uah lah nang na a sem kei ua, na hoih mahmahna jiaka amau na piak, a ma ua na piak gam lian leh hoih, a nasep gilou ua kipan in lah a kileh hei sam kei uh.
36我們今天竟成了奴僕!就是在你賜給我們列祖享用其上果實和美物之地,我們竟在這地上作了奴僕!
36Ngaiin, tuniin sikhate ka hi ua, a gah nekna ding leh huaia hoihte neihna dia ka pipute uh kianga na piak gam a hihleh, ngaiin, a sungah sikhate ka hi uhi,
37這地豐富的出產都歸給列王,就是你因我們的罪派來管轄我們的;他們也隨意管轄我們的身體和我們的牲畜;我們遭遇大患難。
37Huan ka khelhna jiak ua ka tung ua na koih kumpipate adingin a nak pun mahmah a: a thu thu un, ka pumpite uleh, ka gantate uh tunga thilhih theihna leng a nei ua, huchiin kou ka nak gim mahmah uhi.Huan hiaite tengteng huchibang hita zongleh thukhun muanhuai ka bawl ua, ka gelh ua; huan ka lalte uh, ka Levi mite uleh ka siampute un, huaiah suai a bawl uhi.
38現在由於這一切事,我們立下確實的約,寫在文件上;我們的領袖、利未人和祭司,都在上面蓋了印。”(本節在《馬索拉抄本》為10:1)
38Huan hiaite tengteng huchibang hita zongleh thukhun muanhuai ka bawl ua, ka gelh ua; huan ka lalte uh, ka Levi mite uleh ka siampute un, huaiah suai a bawl uhi.