¹约伯第二次受试炼

¹Ja ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka ja seisis Issanda ees.

²耶和华问撒但：“你从哪里来？”撒但回答说：“我在地上徘徊，走来走去。”

²Ja Issand küsis saatanalt: 'Kust sa tuled?' Ja saatan vastas Issandale: 'Maad mööda hulkumast ja rändamast.'

³耶和华问撒但：“你有没有注意到我的仆人约伯？世上再也没有一个人像他那样完全、正直，敬畏　神，远离罪恶。虽然你挑拨我与他作对，无缘无故使他倾家荡产，他还是坚守自己的纯全。”

³Siis Issand ütles saatanale: 'Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: ta on vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni oma vagadusest, kuigi sa kihutasid mind tema vastu teda ilma põhjuseta hävitama.'

⁴撒但回答耶和华说：“人以皮换皮，宁可付出他所有的一切去保命。

⁴Aga saatan vastas Issandale ning ütles: 'Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest.

⁵只要你伸手伤害他的骨和肉，他一定当面亵渎你。”

⁵Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Kas ta siis õnnistab su palet?'

⁶耶和华对撒但说：“好吧，他在你手中，不过，要留存他的命。”

⁶Ja Issand ütles saatanale: 'Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!'

⁷于是撒但从耶和华面前退去，击打约伯，使他从脚掌到头顶都生了毒疮。

⁷Siis saatan läks Issanda juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.

⁸约伯坐在灰烬中，拿瓦片刮自己。

⁸Iiob aga võttis enesele potikillu, et sellega ennast kaapida; ja ta istus tuha sees.

⁹他妻子对他说：“难道你还要坚守自己的纯全吗？你不如放弃　神，死掉算了。”

⁹Siis ta naine ütles temale: 'Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!'

¹⁰可是约伯对她说：“你说话像个愚妄的女人。难道我们从　神得福，也不应当受祸吗？”在这一切事上，约伯并没有用口犯罪。

¹⁰Aga ta vastas temale: 'Sinagi räägid, nagu rumalad naised räägivad. Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?' Kõige selle juures ei teinud Iiob oma huultega pattu.

¹¹三友的慰问约伯的三个朋友，提幔人以利法、书亚人比勒达、拿玛人琐法，听到这一切降在他身上的灾祸，就各从自己的地方出发，相约而来对他表同情，安慰他。

¹¹Kui Iiobi kolm sõpra kuulsid kogu sellest õnnetusest, mis teda oli tabanud, siis tulid nad igaüks oma kodupaigast: teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar; ja nad tulid kokku, et minna temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima.

¹²他们从远处举目观望，竟认不出他来，就放声大哭，各自撕裂外袍，向天扬起尘土，落在自己头上。

¹²Aga kui nad eemalt oma silmad üles tõstsid, siis nad ei tundnud teda. Ja nad tõstsid häält ning nutsid, ja igamees käristas oma kuue lõhki ning riputas enesele vastu taevast tuhka pea peale.

¹³他们就七天七夜与他一起坐在地上，没有人向他说一句话，因为他们看出他极其痛苦。

¹³Siis nad istusid maas koos temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.