1 神的智慧与能力
1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2“我实在知道是这样，但是，人在 神面前怎能算为公义呢？
2'Ma tean tõesti, et see nõnda on. Kuidas võib inimene õige olla Jumala ees?
3人若愿意与他辩论，连千分之一也答不出来。
3Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest.
4他心里有智慧，而且有极大的能力，有谁对他刚硬而平安无事呢？
4Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda?
5他在怒中移山翻冈；山冈却不知道；
5Tema liigutab mägesid, ilma et need märkaksid, kui ta oma vihas neid kummutab;
6他使大地震动离开本处，大地的柱子就摇撼；
6tema põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad;
7他吩咐太阳，太阳就不上升，又封闭众星；
7tema käsib päikest, et see ei tõuseks, ja paneb tähed pitseriga kinni;
8他独自铺开苍天，步行在海浪之上；
8tema üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal;
9他造北斗与参星，昴星和南方的星座；
9tema teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud;
10他所行的大事无法测度，所行的奇事不可胜数。
10tema teeb suuri ja mõistmatuid asju ning otsatuid imetegusid.
11他行过我身边，我却看不见；他掠过去，我竟不觉察。
11Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe, ta käib üha, aga mina ei märka teda.
12他夺取，谁能拦阻他？谁敢问他：‘你干什么？’
12Vaata, ta napsab ära, kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: 'Mis sa teed?'
13人受苦难不一定因为罪 神必不抑制他的怒气，海怪拉哈伯的助手都俯伏在他以下。
13Jumal ei hoia tagasi oma viha, temale peavad alistuma Rahabi aitajad.
14何况我呢？我怎敢回答他，措辞与他辩论呢？
14Kuidas võiksin siis mina temale vastata, oma sõnu tema jaoks valida?
15即使我有理，也不敢回答，只向那审判我的求怜悯；
15Kuigi olen õige, ma ei saa vastata, vaid pean anuma oma kohtumõistjat.
16即使我呼求，他也回答我，我还是不信他会垂听我的声音。
16Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ei usu ma siiski, et ta mu häält kuulda võtab,
17他用暴风伤害我，无缘无故加添我的创伤。
17tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu,
18他不让我喘一口气，却使我饱尝苦楚。
18kes ei lase mind hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega.
19若论力量，他多么强大，若论诉讼，他说：‘谁能把我传来？’
19Kui on küsimus jõust, vaata, ta on tugevam. Või kui on kohtuasi, kes mind ette kutsub?
20即使我有理，我的口还是定我有罪；即使我完全，我的口还是判我乖谬。
20Kuigi olen õige, mõistab mind hukka mu oma suu; kuigi olen süütu, peab tema mind süüdlaseks.
21我虽然完全，却不顾我自己，倒厌恶我的生命。
21Ma olen süütu! Ma ei hooli oma hingest, ma põlgan oma elu!
22所以我说，善恶都是一样，完全人和恶人，他都灭尽。
22Ükskõik! Seepärast ma ütlen: 'Tema hävitab niihästi õige kui õela.'
23灾祸忽然把人杀害的时候，他就必嘲笑无辜人的遭遇。
23Kui uputus äkitselt surmab, siis ta pilkab süütute meeleheidet.
24全世界交在恶人的手中，他蒙蔽世上审判官的脸，如果不是他，那么是谁呢？
24Kui maa on antud õela kätte, ta katab selle kohtumõistja palge - kui mitte tema, kes siis muu?
25我的日子过得比信差还快，飞快逝去，不见福乐。
25Mu päevad on jooksjast nobedamad, kaovad õnne nägemata.
26我的日子消逝有如快船，好像俯冲猛扑食物的鹰。
26Need mööduvad otsekui pilliroost vened, nagu kotkas, kes sööstab oma saagi kallale.
27我若说：‘我要忘记我的苦情，要除去愁容，面露喜乐。’
27Kui ma mõtlen: 'Ma unustan oma kaebuse, jätan oma kurva näo ja olen rõõmus',
28我就惧怕我的一切痛苦，因为我知道你必不以我为无辜。
28siis on mul hirm kõigi oma kannatuste ees, ma tean, et sa ei pea mind süütuks.
29我既然被定为有罪，又何必徒然劳苦呢？
29Olgu ma siis juba süüdi! Miks peaksin ennast veel ilmaasjata vaevama?
30我若用雪水洗净我的身，又用碱水洁净我的手，
30Isegi kui ma peseksin ennast lumega ja puhastaksin oma käsi leelisega,
31你还是把我扔入坑中，连我的衣服也憎恶我。
31pistaksid sina mind poriauku ja siis jälestaksid mind mu enda riidedki.
32他不像我是个人，使我可以答他，让我们一起对簿公堂。
32Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia.
33我俩之间并没有仲裁者，能够按手在我们双方身上。
33Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlema peale.
34愿他使他的刑杖离开我，愿他可畏的威严不惊吓我，
34Võtku ta oma vits ära mu pealt, et hirm tema ees mind ei heidutaks!
35我就说话，也不怕他，因为我本身并不是这种人。”
35Siis ma saaksin rääkida ilma teda kartmata. Sest ma ei ole omast meelest mitte niisugune.