¹Though I speak with the tongues of men and of angels, and have not charity, I am become as sounding brass, or a tinkling cymbal.

¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

²And though I have the gift of prophecy, and understand all mysteries, and all knowledge; and though I have all faith, so that I could remove mountains, and have not charity, I am nothing.

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

³And though I bestow all my goods to feed the poor, and though I give my body to be burned, and have not charity, it profiteth me nothing.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

⁴Charity suffereth long, and is kind; charity envieth not; charity vaunteth not itself, is not puffed up,

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁵Doth not behave itself unseemly, seeketh not her own, is not easily provoked, thinketh no evil;

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁶Rejoiceth not in iniquity, but rejoiceth in the truth;

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁷Beareth all things, believeth all things, hopeth all things, endureth all things.

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁸Charity never faileth: but whether there be prophecies, they shall fail; whether there be tongues, they shall cease; whether there be knowledge, it shall vanish away.

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁹For we know in part, and we prophesy in part.

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

¹⁰But when that which is perfect is come, then that which is in part shall be done away.

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹¹When I was a child, I spake as a child, I understood as a child, I thought as a child: but when I became a man, I put away childish things.

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹²For now we see through a glass, darkly; but then face to face: now I know in part; but then shall I know even as also I am known.

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹³And now abideth faith, hope, charity, these three; but the greatest of these is charity.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.