1Do we begin again to commend ourselves? or need we, as some others, epistles of commendation to you, or letters of commendation from you?
1Kas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie käest?
2Ye are our epistle written in our hearts, known and read of all men:
2Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav.
3Forasmuch as ye are manifestly declared to be the epistle of Christ ministered by us, written not with ink, but with the Spirit of the living God; not in tables of stone, but in fleshy tables of the heart.
3On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele.
4And such trust have we through Christ to God-ward:
4Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.
5Not that we are sufficient of ourselves to think any thing as of ourselves; but our sufficiency is of God;
5Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt,
6Who also hath made us able ministers of the new testament; not of the letter, but of the spirit: for the letter killeth, but the spirit giveth life.
6kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.
7But if the ministration of death, written and engraven in stones, was glorious, so that the children of Israel could not stedfastly behold the face of Moses for the glory of his countenance; which glory was to be done away:
7Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus sündis kirkuses, nii et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi oli kaduv,
8How shall not the ministration of the spirit be rather glorious?
8kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi suuremas kirkuses?
9For if the ministration of condemnation be glory, much more doth the ministration of righteousness exceed in glory.
9Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt.
10For even that which was made glorious had no glory in this respect, by reason of the glory that excelleth.
10Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam kirgas selle võrratu kirkuse kõrval.
11For if that which is done away was glorious, much more that which remaineth is glorious.
11Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb!
12Seeing then that we have such hope, we use great plainness of speech:
12Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega
13And not as Moses, which put a vail over his face, that the children of Israel could not stedfastly look to the end of that which is abolished:
13ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv.
14But their minds were blinded: for until this day remaineth the same vail untaken away in the reading of the old testament; which vail is done away in Christ.
14Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses.
15But even unto this day, when Moses is read, the vail is upon their heart.
15Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate nende südamel.
16Nevertheless when it shall turn to the Lord, the vail shall be taken away.
16Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära.
17Now the Lord is that Spirit: and where the Spirit of the Lord is, there is liberty.
17Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus.
18But we all, with open face beholding as in a glass the glory of the Lord, are changed into the same image from glory to glory, even as by the Spirit of the Lord.
18Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.