¹The words of the Preacher, the son of David, king in Jerusalem.

¹Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.

²Vanity of vanities, saith the Preacher, vanity of vanities; all is vanity.

²'Tühisuste tühisus,' ütleb Koguja, 'tühisuste tühisus, kõik on tühine!'

³What profit hath a man of all his labour which he taketh under the sun?

³Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?

⁴One generation passeth away, and another generation cometh: but the earth abideth for ever.

⁴Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti.

⁵The sun also ariseth, and the sun goeth down, and hasteth to his place where he arose.

⁵Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb.

⁶The wind goeth toward the south, and turneth about unto the north; it whirleth about continually, and the wind returneth again according to his circuits.

⁶Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku.

⁷All the rivers run into the sea; yet the sea is not full; unto the place from whence the rivers come, thither they return again.

⁷Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha.

⁸All things are full of labour; man cannot utter it: the eye is not satisfied with seeing, nor the ear filled with hearing.

⁸Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast.

⁹The thing that hath been, it is that which shall be; and that which is done is that which shall be done: and there is no new thing under the sun.

⁹Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all.

¹⁰Is there any thing whereof it may be said, See, this is new? it hath been already of old time, which was before us.

¹⁰Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid.

¹¹There is no remembrance of former things; neither shall there be any remembrance of things that are to come with those that shall come after.

¹¹Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.

¹²I the Preacher was king over Israel in Jerusalem.

¹²Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas.

¹³And I gave my heart to seek and search out by wisdom concerning all things that are done under heaven: this sore travail hath God given to the sons of man to be exercised therewith.

¹³Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks.

¹⁴I have seen all the works that are done under the sun; and, behold, all is vanity and vexation of spirit.

¹⁴Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.

¹⁵That which is crooked cannot be made straight: and that which is wanting cannot be numbered.

¹⁵Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole.

¹⁶I communed with mine own heart, saying, Lo, I am come to great estate, and have gotten more wisdom than all they that have been before me in Jerusalem: yea, my heart had great experience of wisdom and knowledge.

¹⁶Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.

¹⁷And I gave my heart to know wisdom, and to know madness and folly: I perceived that this also is vexation of spirit.

¹⁷Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.

¹⁸For in much wisdom is much grief: and he that increaseth knowledge increaseth sorrow.

¹⁸Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.