¹In the third month, when the children of Israel were gone forth out of the land of Egypt, the same day came they into the wilderness of Sinai.

¹Kolmandal kuul pärast Iisraeli laste lahkumist Egiptusemaalt, just sel ajal, tulid nad Siinai kõrbesse,

²For they were departed from Rephidim, and were come to the desert of Sinai, and had pitched in the wilderness; and there Israel camped before the mount.

²sest nad olid Refidimist teele läinud, Siinai kõrbesse tulnud ja kõrbes leeri üles löönud; Iisrael oli seal leeris mäe jalamil.

³And Moses went up unto God, and the LORD called unto him out of the mountain, saying, Thus shalt thou say to the house of Jacob, and tell the children of Israel;

³Mooses läks üles Jumala juurde ja Issand hüüdis teda mäelt, öeldes: 'Ütle nõnda Jaakobi soole ja kuuluta Iisraeli lastele:

⁴Ye have seen what I did unto the Egyptians, and how I bare you on eagles' wings, and brought you unto myself.

⁴Te olete näinud, mida ma olen teinud egiptlastele, kuidas ma teid olen kandnud kotka tiibadel ja kuidas ma teid olen toonud enese juurde.

⁵Now therefore, if ye will obey my voice indeed, and keep my covenant, then ye shall be a peculiar treasure unto me above all people: for all the earth is mine:

⁵Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm.

⁶And ye shall be unto me a kingdom of priests, and an holy nation. These are the words which thou shalt speak unto the children of Israel.

⁶Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks. Need on sõnad, mis sa pead Iisraeli lastele rääkima!'

⁷And Moses came and called for the elders of the people, and laid before their faces all these words which the LORD commanded him.

⁷Ja Mooses tuli ning kutsus rahva vanemad ja pani nende ette kõik need sõnad, nagu Issand teda oli käskinud.

⁸And all the people answered together, and said, All that the LORD hath spoken we will do. And Moses returned the words of the people unto the LORD.

⁸Ja kogu rahvas vastas üksmeelselt ning ütles: 'Me teeme kõik, mis Issand on öelnud.' Ja Mooses viis rahva vastuse Issandale.

⁹And the LORD said unto Moses, Lo, I come unto thee in a thick cloud, that the people may hear when I speak with thee, and believe thee for ever. And Moses told the words of the people unto the LORD.

⁹Ja Issand ütles Moosesele: 'Vaata, mina tulen su juurde paksus pilves, et rahvas kuuleks, kui ma sinuga räägin, ja nad usuksid ka sind igavesti.' Ja Mooses kuulutas Issandale rahva vastuse.

¹⁰And the LORD said unto Moses, Go unto the people, and sanctify them to day and to morrow, and let them wash their clothes,

¹⁰Siis Issand ütles Moosesele: 'Mine rahva juurde, pühitse neid täna ja homme, ja nad pesku oma riided!

¹¹And be ready against the third day: for the third day the LORD will come down in the sight of all the people upon mount Sinai.

¹¹Ja nad olgu valmis kolmandaks päevaks, sest kolmandal päeval astub Issand kogu rahva silma ees alla Siinai mäele.

¹²And thou shalt set bounds unto the people round about, saying, Take heed to yourselves, that ye go not up into the mount, or touch the border of it: whosoever toucheth the mount shall be surely put to death:

¹²Aga hoia rahvast igast küljest tagasi, öeldes: Hoiduge mäele üles minemast ja selle jalamit puudutamast! Igaühte, kes mäge puudutab, karistatakse surmaga!

¹³There shall not an hand touch it, but he shall surely be stoned, or shot through; whether it be beast or man, it shall not live: when the trumpet soundeth long, they shall come up to the mount.

¹³Kellegi käsi ei tohi seda puudutada, vaid ta visatagu kividega surnuks või lastagu maha; olgu loom või inimene, ta ei tohi jääda elama! Alles kui pikalt sarve puhutakse, võivad nad minna mäele.'

¹⁴And Moses went down from the mount unto the people, and sanctified the people; and they washed their clothes.

¹⁴Ja Mooses tuli mäelt alla rahva juurde; ta pühitses rahvast ja nad pesid oma riided.

¹⁵And he said unto the people, Be ready against the third day: come not at your wives.

¹⁵Ja ta ütles rahvale: 'Olge valmis kolmandaks päevaks! Ärge minge naise ligi!'

¹⁶And it came to pass on the third day in the morning, that there were thunders and lightnings, and a thick cloud upon the mount, and the voice of the trumpet exceeding loud; so that all the people that was in the camp trembled.

¹⁶Ja kolmandal päeval, kui hommik oli saabunud, sündis, et hakkas müristama ja välku lööma: mäe kohal oli ränk pilv ja kostis väga vali sarvehääl, nõnda et kogu rahvas, kes oli leeris, värises.

¹⁷And Moses brought forth the people out of the camp to meet with God; and they stood at the nether part of the mount.

¹⁷Siis Mooses viis rahva leerist välja Jumalale vastu; ja nad jäid mäe jalamile.

¹⁸And mount Sinai was altogether on a smoke, because the LORD descended upon it in fire: and the smoke thereof ascended as the smoke of a furnace, and the whole mount quaked greatly.

¹⁸Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Issand laskus sinna tule sees; selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits, ja kogu mägi vabises kõvasti.

¹⁹And when the voice of the trumpet sounded long, and waxed louder and louder, Moses spake, and God answered him by a voice.

¹⁹Ja sarvehääl läks üha valjemaks; Mooses rääkis ja Jumal vastas temale valjusti.

²⁰And the LORD came down upon mount Sinai, on the top of the mount: and the LORD called Moses up to the top of the mount; and Moses went up.

²⁰Ja Issand laskus Siinai mäele, mäetippu; Issand kutsus Moosese mäetippu ja Mooses läks üles.

²¹And the LORD said unto Moses, Go down, charge the people, lest they break through unto the LORD to gaze, and many of them perish.

²¹Ja Issand ütles Moosesele: 'Mine alla, hoiata rahvast, et nad ei tungiks Issanda juurde teda vaatama, et paljud neist ei langeks!

²²And let the priests also, which come near to the LORD, sanctify themselves, lest the LORD break forth upon them.

²²Ja preestridki, kes liginevad Issandale, peavad endid pühitsema, et Issand neid ei kohtleks karmilt!'

²³And Moses said unto the LORD, The people cannot come up to mount Sinai: for thou chargedst us, saying, Set bounds about the mount, and sanctify it.

²³Ja Mooses ütles Issandale: 'Rahvas ei või tõusta Siinai mäele, sest sina oled meid hoiatanud, öeldes: Märgi piir ümber mäe ja kuuluta see pühaks!'

²⁴And the LORD said unto him, Away, get thee down, and thou shalt come up, thou, and Aaron with thee: but let not the priests and the people break through to come up unto the LORD, lest he break forth upon them.

²⁴Ja Issand ütles temale: 'Mine alla ja tule taas üles, sina ja Aaron koos sinuga! Preestrid ja rahvas aga ärgu tungigu üles Issanda juurde, et tema neid ei kohtleks karmilt!'

²⁵So Moses went down unto the people, and spake unto them.

²⁵Siis Mooses läks alla rahva juurde ja kõneles nendega.