¹And God spake all these words, saying,

¹Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:

²I am the LORD thy God, which have brought thee out of the land of Egypt, out of the house of bondage.

²'Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.

³Thou shalt have no other gods before me.

³Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!

⁴Thou shalt not make unto thee any graven image, or any likeness of any thing that is in heaven above, or that is in the earth beneath, or that is in the water under the earth.

⁴Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!

⁵Thou shalt not bow down thyself to them, nor serve them: for I the LORD thy God am a jealous God, visiting the iniquity of the fathers upon the children unto the third and fourth generation of them that hate me;

⁵Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,

⁶And showing mercy unto thousands of them that love me, and keep my commandments.

⁶aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!

⁷Thou shalt not take the name of the LORD thy God in vain; for the LORD will not hold him guiltless that taketh his name in vain.

⁷Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!

⁸Remember the sabbath day, to keep it holy.

⁸Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!

⁹Six days shalt thou labor, and do all thy work:

⁹Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,

¹⁰But the seventh day is the sabbath of the LORD thy God: in it thou shalt not do any work, thou, nor thy son, nor thy daughter, thy manservant, nor thy maidservant, nor thy cattle, nor thy stranger that is within thy gates:

¹⁰aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!

¹¹For in six days the LORD made heaven and earth, the sea, and all that in them is, and rested the seventh day: wherefore the LORD blessed the sabbath day, and hallowed it.

¹¹Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.

¹²Honor thy father and thy mother: that thy days may be long upon the land which the LORD thy God giveth thee.

¹²Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

¹³Thou shalt not kill.

¹³Sa ei tohi tappa!

¹⁴Thou shalt not commit adultery.

¹⁴Sa ei tohi abielu rikkuda!

¹⁵Thou shalt not steal.

¹⁵Sa ei tohi varastada!

¹⁶Thou shalt not bear false witness against thy neighbor.

¹⁶Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!

¹⁷Thou shalt not covet thy neighbor's house, thou shalt not covet thy neighbor's wife, nor his manservant, nor his maidservant, nor his ox, nor his ass, nor any thing that is thy neighbor's.

¹⁷Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!'

¹⁸And all the people saw the thunderings, and the lightnings, and the noise of the trumpet, and the mountain smoking: and when the people saw it, they removed, and stood afar off.

¹⁸Ja kogu rahvas kuulis ja nägi müristamist, tuleleeke, sarvehäält ja mäe suitsemist. Kui rahvas seda nägi, siis ta vabises ja jäi eemale seisma.

¹⁹And they said unto Moses, Speak thou with us, and we will hear: but let not God speak with us, lest we die.

¹⁹Ja nad ütlesid Moosesele: 'Räägi sina meiega, siis me kuulame! Ainult ärgu Jumal meiega rääkigu, et me ei sureks!'

²⁰And Moses said unto the people, Fear not: for God is come to prove you, and that his fear may be before your faces, that ye sin not.

²⁰Aga Mooses vastas rahvale: 'Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!'

²¹And the people stood afar off, and Moses drew near unto the thick darkness where God was.

²¹Ja rahvas püsis eemal; aga Mooses ligines pimedusele, kus oli Jumal.

²²And the LORD said unto Moses, Thus thou shalt say unto the children of Israel, Ye have seen that I have talked with you from heaven.

²²Ja Issand ütles Moosesele: 'Ütle Iisraeli lastele nõnda: Te nägite, et ma taevast teiega rääkisin.

²³Ye shall not make with me gods of silver, neither shall ye make unto you gods of gold.

²³Minu kõrvale ei tohi te midagi teha: te ei tohi enestele teha hõbe- ja kuldjumalaid!

²⁴An altar of earth thou shalt make unto me, and shalt sacrifice thereon thy burnt offerings, and thy peace offerings, thy sheep, and thine oxen: in all places where I record my name I will come unto thee, and I will bless thee.

²⁴Tee mulle mullast altar ja ohverda selle peal oma põletus- ja tänuohvreid, oma lambaid, kitsi ja veiseid! Kõigis paigus, kus ma käsin oma nime kuulutada, tulen ma sinu juurde ja õnnistan sind.

²⁵And if thou wilt make me an altar of stone, thou shalt not build it of hewn stone: for if thou lift up thy tool upon it, thou hast polluted it.

²⁵Aga kui sa teed mulle kivialtari, siis ära ehita seda tahutud kividest, sest peitliga raiudes sa rüvetad selle!

²⁶Neither shalt thou go up by steps unto mine altar, that thy nakedness be not discovered thereon.

²⁶Ja ära astu mu altari juurde üles astmeid mööda, et su ihu selle ees ei paljastuks!