King James Version

Estonian

Job

31

1I made a covenant with mine eyes; why then should I think upon a maid?
1Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?
2For what portion of God is there from above? and what inheritance of the Almighty from on high?
2Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?
3Is not destruction to the wicked? and a strange punishment to the workers of iniquity?
3Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?
4Doth not he see my ways, and count all my steps?
4Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?
5If I have walked with vanity, or if my foot hath hasted to deceit;
5Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,
6Let me be weighed in an even balance that God may know mine integrity.
6vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!
7If my step hath turned out of the way, and mine heart walked after mine eyes, and if any blot hath cleaved to mine hands;
7Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,
8Then let me sow, and let another eat; yea, let my offspring be rooted out.
8siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!
9If mine heart have been deceived by a woman, or if I have laid wait at my neighbour's door;
9Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,
10Then let my wife grind unto another, and let others bow down upon her.
10siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!
11For this is an heinous crime; yea, it is an iniquity to be punished by the judges.
11Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,
12For it is a fire that consumeth to destruction, and would root out all mine increase.
12tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.
13If I did despise the cause of my manservant or of my maidservant, when they contended with me;
13Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,
14What then shall I do when God riseth up? and when he visiteth, what shall I answer him?
14mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?
15Did not he that made me in the womb make him? and did not one fashion us in the womb?
15Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?
16If I have withheld the poor from their desire, or have caused the eyes of the widow to fail;
16Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?
17Or have eaten my morsel myself alone, and the fatherless hath not eaten thereof;
17Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?
18(For from my youth he was brought up with me, as with a father, and I have guided her from my mother's womb;)
18Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.
19If I have seen any perish for want of clothing, or any poor without covering;
19Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?
20If his loins have not blessed me, and if he were not warmed with the fleece of my sheep;
20Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?
21If I have lifted up my hand against the fatherless, when I saw my help in the gate:
21Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,
22Then let mine arm fall from my shoulder blade, and mine arm be broken from the bone.
22siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!
23For destruction from God was a terror to me, and by reason of his highness I could not endure.
23Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.
24If I have made gold my hope, or have said to the fine gold, Thou art my confidence;
24Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?
25If I rejoice because my wealth was great, and because mine hand had gotten much;
25Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?
26If I beheld the sun when it shined, or the moon walking in brightness;
26Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,
27And my heart hath been secretly enticed, or my mouth hath kissed my hand:
27kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,
28This also were an iniquity to be punished by the judge: for I should have denied the God that is above.
28siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.
29If I rejoice at the destruction of him that hated me, or lifted up myself when evil found him:
29Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?
30Neither have I suffered my mouth to sin by wishing a curse to his soul.
30Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.
31If the men of my tabernacle said not, Oh that we had of his flesh! we cannot be satisfied.
31Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'
32The stranger did not lodge in the street: but I opened my doors to the traveller.
32Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.
33If I covered my transgressions as Adam, by hiding mine iniquity in my bosom:
33Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,
34Did I fear a great multitude, or did the contempt of families terrify me, that I kept silence, and went not out of the door?
34sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?
35Oh that one would hear me! behold, my desire is, that the Almighty would answer me, and that mine adversary had written a book.
35Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!
36Surely I would take it upon my shoulder, and bind it as a crown to me.
36Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.
37I would declare unto him the number of my steps; as a prince would I go near unto him.
37Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.
38If my land cry against me, or that the furrows likewise thereof complain;
38Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,
39If I have eaten the fruits thereof without money, or have caused the owners thereof to lose their life:
39et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,
40Let thistles grow instead of wheat, and cockle instead of barley. The words of Job are ended.
40siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.