¹And he spake a parable unto them to this end, that men ought always to pray, and not to faint;

¹Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:

²Saying, There was in a city a judge, which feared not God, neither regarded man:

²'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.

³And there was a widow in that city; and she came unto him, saying, Avenge me of mine adversary.

³Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'

⁴And he would not for a while: but afterward he said within himself, Though I fear not God, nor regard man;

⁴Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,

⁵Yet because this widow troubleth me, I will avenge her, lest by her continual coming she weary me.

⁵ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''

⁶And the Lord said, Hear what the unjust judge saith.

⁶Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!

⁷And shall not God avenge his own elect, which cry day and night unto him, though he bear long with them?

⁷Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?

⁸I tell you that he will avenge them speedily. Nevertheless when the Son of man cometh, shall he find faith on the earth?

⁸Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'

⁹And he spake this parable unto certain which trusted in themselves that they were righteous, and despised others:

⁹Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:

¹⁰Two men went up into the temple to pray; the one a Pharisee, and the other a publican.

¹⁰'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.

¹¹The Pharisee stood and prayed thus with himself, God, I thank thee, that I am not as other men are, extortioners, unjust, adulterers, or even as this publican.

¹¹Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.

¹²I fast twice in the week, I give tithes of all that I possess.

¹²Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'

¹³And the publican, standing afar off, would not lift up so much as his eyes unto heaven, but smote upon his breast, saying, God be merciful to me a sinner.

¹³Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'

¹⁴I tell you, this man went down to his house justified rather than the other: for every one that exalteth himself shall be abased; and he that humbleth himself shall be exalted.

¹⁴Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹⁵And they brought unto him also infants, that he would touch them: but when his disciples saw it, they rebuked them.

¹⁵Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁶But Jesus called them unto him, and said, Suffer little children to come unto me, and forbid them not: for of such is the kingdom of God.

¹⁶Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!

¹⁷Verily I say unto you, Whosoever shall not receive the kingdom of God as a little child shall in no wise enter therein.

¹⁷Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'

¹⁸And a certain ruler asked him, saying, Good Master, what shall I do to inherit eternal life?

¹⁸Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'

¹⁹And Jesus said unto him, Why callest thou me good? none is good, save one, that is, God.

¹⁹Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.

²⁰Thou knowest the commandments, Do not commit adultery, Do not kill, Do not steal, Do not bear false witness, Honour thy father and thy mother.

²⁰Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'

²¹And he said, All these have I kept from my youth up.

²¹Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'

²²Now when Jesus heard these things, he said unto him, Yet lackest thou one thing: sell all that thou hast, and distribute unto the poor, and thou shalt have treasure in heaven: and come, follow me.

²²Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'

²³And when he heard this, he was very sorrowful: for he was very rich.

²³Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.

²⁴And when Jesus saw that he was very sorrowful, he said, How hardly shall they that have riches enter into the kingdom of God!

²⁴Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!

²⁵For it is easier for a camel to go through a needle's eye, than for a rich man to enter into the kingdom of God.

²⁵Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'

²⁶And they that heard it said, Who then can be saved?

²⁶Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'

²⁷And he said, The things which are impossible with men are possible with God.

²⁷Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'

²⁸Then Peter said, Lo, we have left all, and followed thee.

²⁸Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'

²⁹And he said unto them, Verily I say unto you, There is no man that hath left house, or parents, or brethren, or wife, or children, for the kingdom of God's sake,

²⁹Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,

³⁰Who shall not receive manifold more in this present time, and in the world to come life everlasting.

³⁰kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'

³¹Then he took unto him the twelve, and said unto them, Behold, we go up to Jerusalem, and all things that are written by the prophets concerning the Son of man shall be accomplished.

³¹Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,

³²For he shall be delivered unto the Gentiles, and shall be mocked, and spitefully entreated, and spitted on:

³²sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,

³³And they shall scourge him, and put him to death: and the third day he shall rise again.

³³ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'

³⁴And they understood none of these things: and this saying was hid from them, neither knew they the things which were spoken.

³⁴Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.

³⁵And it came to pass, that as he was come nigh unto Jericho, a certain blind man sat by the way side begging:

³⁵Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.

³⁶And hearing the multitude pass by, he asked what it meant.

³⁶Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.

³⁷And they told him, that Jesus of Nazareth passeth by.

³⁷Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.

³⁸And he cried, saying, Jesus, thou son of David, have mercy on me.

³⁸Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

³⁹And they which went before rebuked him, that he should hold his peace: but he cried so much the more, Thou son of David, have mercy on me.

³⁹Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'

⁴⁰And Jesus stood, and commanded him to be brought unto him: and when he was come near, he asked him,

⁴⁰Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:

⁴¹Saying, What wilt thou that I shall do unto thee? And he said, Lord, that I may receive my sight.

⁴¹'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'

⁴²And Jesus said unto him, Receive thy sight: thy faith hath saved thee.

⁴²Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'

⁴³And immediately he received his sight, and followed him, glorifying God: and all the people, when they saw it, gave praise unto God.

⁴³Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.