1My son, if thou be surety for thy friend, if thou hast stricken thy hand with a stranger,
1Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,
2Thou art snared with the words of thy mouth, thou art taken with the words of thy mouth.
2kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,
3Do this now, my son, and deliver thyself, when thou art come into the hand of thy friend; go, humble thyself, and make sure thy friend.
3siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!
4Give not sleep to thine eyes, nor slumber to thine eyelids.
4Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!
5Deliver thyself as a roe from the hand of the hunter, and as a bird from the hand of the fowler.
5Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!
6Go to the ant, thou sluggard; consider her ways, and be wise:
6Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
7Which having no guide, overseer, or ruler,
7Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
8Provideth her meat in the summer, and gathereth her food in the harvest.
8valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
9How long wilt thou sleep, O sluggard? when wilt thou arise out of thy sleep?
9Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
10Yet a little sleep, a little slumber, a little folding of the hands to sleep:
10Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
11So shall thy poverty come as one that travelleth, and thy want as an armed man.
11siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
12A naughty person, a wicked man, walketh with a froward mouth.
12Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
13He winketh with his eyes, he speaketh with his feet, he teacheth with his fingers;
13pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
14Frowardness is in his heart, he deviseth mischief continually; he soweth discord.
14tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
15Therefore shall his calamity come suddenly; suddenly shall he be broken without remedy.
15Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
16These six things doth the LORD hate: yea, seven are an abomination unto him:
16Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
17A proud look, a lying tongue, and hands that shed innocent blood,
17ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
18An heart that deviseth wicked imaginations, feet that be swift in running to mischief,
18süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19A false witness that speaketh lies, and he that soweth discord among brethren.
19valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
20My son, keep thy father's commandment, and forsake not the law of thy mother:
20Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
21Bind them continually upon thine heart, and tie them about thy neck.
21Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!
22When thou goest, it shall lead thee; when thou sleepest, it shall keep thee; and when thou awakest, it shall talk with thee.
22Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!
23For the commandment is a lamp; and the law is light; and reproofs of instruction are the way of life:
23Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee,
24To keep thee from the evil woman, from the flattery of the tongue of a strange woman.
24et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest.
25Lust not after her beauty in thine heart; neither let her take thee with her eyelids.
25Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!
26For by means of a whorish woman a man is brought to a piece of bread: and the adultress will hunt for the precious life.
26Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge.
27Can a man take fire in his bosom, and his clothes not be burned?
27Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?
28Can one go upon hot coals, and his feet not be burned?
28Kas keegi võib käia tuliste süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?
29So he that goeth in to his neighbour's wife; whosoever toucheth her shall not be innocent.
29Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ei jää karistamata ükski, kes puutub temasse!
30Men do not despise a thief, if he steal to satisfy his soul when he is hungry;
30Eks põlata varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?
31But if he be found, he shall restore sevenfold; he shall give all the substance of his house.
31Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse.
32But whoso committeth adultery with a woman lacketh understanding: he that doeth it destroyeth his own soul.
32Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; seda teeb ainult see, kes oma hinge tahab hävitada.
33A wound and dishonour shall he get; and his reproach shall not be wiped away.
33Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida.
34For jealousy is the rage of a man: therefore he will not spare in the day of vengeance.
34Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval.
35He will not regard any ransom; neither will he rest content, though thou givest many gifts.
35Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.