¹I said, I will take heed to my ways, that I sin not with my tongue: I will keep my mouth with a bridle, while the wicked is before me.

¹Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.

²I was dumb with silence, I held my peace, even from good; and my sorrow was stirred.

²Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.

³My heart was hot within me, while I was musing the fire burned: then spake I with my tongue,

³Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.

⁴LORD, make me to know mine end, and the measure of my days, what it is: that I may know how frail I am.

⁴Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.

⁵Behold, thou hast made my days as an handbreadth; and mine age is as nothing before thee: verily every man at his best state is altogether vanity. Selah.

⁵Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.

⁶Surely every man walketh in a vain shew: surely they are disquieted in vain: he heapeth up riches, and knoweth not who shall gather them.

⁶Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.

⁷And now, Lord, what wait I for? my hope is in thee.

⁷Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.

⁸Deliver me from all my transgressions: make me not the reproach of the foolish.

⁸Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!

⁹I was dumb, I opened not my mouth; because thou didst it.

⁹Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!

¹⁰Remove thy stroke away from me: I am consumed by the blow of thine hand.

¹⁰Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.

¹¹When thou with rebukes dost correct man for iniquity, thou makest his beauty to consume away like a moth: surely every man is vanity. Selah.

¹¹Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!

¹²Hear my prayer, O LORD, and give ear unto my cry; hold not thy peace at my tears: for I am a stranger with thee, and a sojourner, as all my fathers were.

¹²Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.

¹³O spare me, that I may recover strength, before I go hence, and be no more.

¹³Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!

¹⁴Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!