1O God, thou hast cast us off, thou hast scattered us, thou hast been displeased; O turn thyself to us again.
1Laulujuhatajale: viisil 'Tunnistuse liilia'; Taaveti mõistulaul õpetuseks,
2Thou hast made the earth to tremble; thou hast broken it: heal the breaches thereof; for it shaketh.
2kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.
3Thou hast shewed thy people hard things: thou hast made us to drink the wine of astonishment.
3Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
4Thou hast given a banner to them that fear thee, that it may be displayed because of the truth. Selah.
4Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
5That thy beloved may be delivered; save with thy right hand, and hear me.
5Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga.
6God hath spoken in his holiness; I will rejoice, I will divide Shechem, and mete out the valley of Succoth.
6Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela.
7Gilead is mine, and Manasseh is mine; Ephraim also is the strength of mine head; Judah is my lawgiver;
7Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
8Moab is my washpot; over Edom will I cast out my shoe: Philistia, triumph thou because of me.
8Jumal on rääkinud oma pühamus: 'Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
9Who will bring me into the strong city? who will lead me into Edom?
9Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
10Wilt not thou, O God, which hadst cast us off? and thou, O God, which didst not go out with our armies?
10Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!'
11Give us help from trouble: for vain is the help of man.
11Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12Through God we shall do valiantly: for he it is that shall tread down our enemies.
12Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.