¹Save me, O God; for the waters are come in unto my soul.

¹Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.

²I sink in deep mire, where there is no standing: I am come into deep waters, where the floods overflow me.

²Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!

³I am weary of my crying: my throat is dried: mine eyes fail while I wait for my God.

³Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.

⁴They that hate me without a cause are more than the hairs of mine head: they that would destroy me, being mine enemies wrongfully, are mighty: then I restored that which I took not away.

⁴Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.

⁵O God, thou knowest my foolishness; and my sins are not hid from thee.

⁵Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.

⁶Let not them that wait on thee, O Lord GOD of hosts, be ashamed for my sake: let not those that seek thee be confounded for my sake, O God of Israel.

⁶Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.

⁷Because for thy sake I have borne reproach; shame hath covered my face.

⁷Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!

⁸I am become a stranger unto my brethren, and an alien unto my mother's children.

⁸Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.

⁹For the zeal of thine house hath eaten me up; and the reproaches of them that reproached thee are fallen upon me.

⁹Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.

¹⁰When I wept, and chastened my soul with fasting, that was to my reproach.

¹⁰Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.

¹¹I made sackcloth also my garment; and I became a proverb to them.

¹¹Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.

¹²They that sit in the gate speak against me; and I was the song of the drunkards.

¹²Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.

¹³But as for me, my prayer is unto thee, O LORD, in an acceptable time: O God, in the multitude of thy mercy hear me, in the truth of thy salvation.

¹³Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.

¹⁴Deliver me out of the mire, and let me not sink: let me be delivered from them that hate me, and out of the deep waters.

¹⁴Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!

¹⁵Let not the waterflood overflow me, neither let the deep swallow me up, and let not the pit shut her mouth upon me.

¹⁵Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!

¹⁶Hear me, O LORD; for thy lovingkindness is good: turn unto me according to the multitude of thy tender mercies.

¹⁶Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!

¹⁷And hide not thy face from thy servant; for I am in trouble: hear me speedily.

¹⁷Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda

¹⁸Draw nigh unto my soul, and redeem it: deliver me because of mine enemies.

¹⁸ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!

¹⁹Thou hast known my reproach, and my shame, and my dishonour: mine adversaries are all before thee.

¹⁹Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!

²⁰Reproach hath broken my heart; and I am full of heaviness: and I looked for some to take pity, but there was none; and for comforters, but I found none.

²⁰Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.

²¹They gave me also gall for my meat; and in my thirst they gave me vinegar to drink.

²¹Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.

²²Let their table become a snare before them: and that which should have been for their welfare, let it become a trap.

²²Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.

²³Let their eyes be darkened, that they see not; and make their loins continually to shake.

²³Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!

²⁴Pour out thine indignation upon them, and let thy wrathful anger take hold of them.

²⁴Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!

²⁵Let their habitation be desolate; and let none dwell in their tents.

²⁵Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!

²⁶For they persecute him whom thou hast smitten; and they talk to the grief of those whom thou hast wounded.

²⁶Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!

²⁷Add iniquity unto their iniquity: and let them not come into thy righteousness.

²⁷Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.

²⁸Let them be blotted out of the book of the living, and not be written with the righteous.

²⁸Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!

²⁹But I am poor and sorrowful: let thy salvation, O God, set me up on high.

²⁹Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!

³⁰I will praise the name of God with a song, and will magnify him with thanksgiving.

³⁰Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!

³¹This also shall please the LORD better than an ox or bullock that hath horns and hoofs.

³¹Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.

³²The humble shall see this, and be glad: and your heart shall live that seek God.

³²See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.

³³For the LORD heareth the poor, and despiseth not his prisoners.

³³Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.

³⁴Let the heaven and earth praise him, the seas, and every thing that moveth therein.

³⁴Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.

³⁵For God will save Zion, and will build the cities of Judah: that they may dwell there, and have it in possession.

³⁵Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!

³⁶The seed also of his servants shall inherit it: and they that love his name shall dwell therein.

³⁶Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.

³⁷Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.