¹Give ear, O Shepherd of Israel, thou that leadest Joseph like a flock; thou that dwellest between the cherubims, shine forth.

¹Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Aasafi tunnistus ja laul.

²Before Ephraim and Benjamin and Manasseh stir up thy strength, and come and save us.

²Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid, kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!

³Turn us again, O God, and cause thy face to shine; and we shall be saved.

³Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma!

⁴O LORD God of hosts, how long wilt thou be angry against the prayer of thy people?

⁴Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!

⁵Thou feedest them with the bread of tears; and givest them tears to drink in great measure.

⁵Issand, vägede Jumal, kui kaua sa lased suitseda oma viha oma rahva palvest hoolimata?

⁶Thou makest us a strife unto our neighbours: and our enemies laugh among themselves.

⁶Sa oled neid söötnud nutuleivaga ja jootnud rohke silmaveega.

⁷Turn us again, O God of hosts, and cause thy face to shine; and we shall be saved.

⁷Sa oled meid pannud riiuasjaks meie naabritele ja meie vaenlased irvitavad meie üle.

⁸Thou hast brought a vine out of Egypt: thou hast cast out the heathen, and planted it.

⁸Vägede Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!

⁹Thou preparedst room before it, and didst cause it to take deep root, and it filled the land.

⁹Sina tõid viinapuu Egiptusest; sina ajasid ära rahvad ja istutasid selle nende asemele.

¹⁰The hills were covered with the shadow of it, and the boughs thereof were like the goodly cedars.

¹⁰Sa tasandasid temale koha, ja ta ajas laiali oma juured ning täitis maa.

¹¹She sent out her boughs unto the sea, and her branches unto the river.

¹¹Tema varjuga kattusid mäed, tema okstega Jumala seedrid.

¹²Why hast thou then broken down her hedges, so that all they which pass by the way do pluck her?

¹²Tema väädid ulatusid mereni ja ta võsud Frati jõeni.

¹³The boar out of the wood doth waste it, and the wild beast of the field doth devour it.

¹³Miks oled kiskunud maha tema müürid, nõnda et kõik teekäijad tema küljest nopivad?

¹⁴Return, we beseech thee, O God of hosts: look down from heaven, and behold, and visit this vine;

¹⁴Metssiga tuustib teda ja loomad väljal on ta paljaks söönud.

¹⁵And the vineyard which thy right hand hath planted, and the branch that thou madest strong for thyself.

¹⁵Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud

¹⁶It is burned with fire, it is cut down: they perish at the rebuke of thy countenance.

¹⁶ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud!

¹⁷Let thy hand be upon the man of thy right hand, upon the son of man whom thou madest strong for thyself.

¹⁷See on tulega ära põletatud, see on maha lõigatud; nad on su palge sõitlusest hukkunud.

¹⁸So will not we go back from thee: quicken us, and we will call upon thy name.

¹⁸Sinu käsi olgu su parema käe mehe, inimesepoja üle, kelle sa enesele oled tugevaks kasvatanud!

¹⁹Turn us again, O LORD God of hosts, cause thy face to shine; and we shall be saved.

¹⁹Siis me ei tagane sinust! Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime!

²⁰Issand, vägede Jumal, uuenda meie olukord, lase paista oma pale, siis oleme päästetud!