¹O lord God of my salvation, I have cried day and night before thee:

¹Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.

²Let my prayer come before thee: incline thine ear unto my cry;

²Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.

³For my soul is full of troubles: and my life draweth nigh unto the grave.

³Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!

⁴I am counted with them that go down into the pit: I am as a man that hath no strength:

⁴Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.

⁵Free among the dead, like the slain that lie in the grave, whom thou rememberest no more: and they are cut off from thy hand.

⁵Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!

⁶Thou hast laid me in the lowest pit, in darkness, in the deeps.

⁶Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.

⁷Thy wrath lieth hard upon me, and thou hast afflicted me with all thy waves. Selah.

⁷Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.

⁸Thou hast put away mine acquaintance far from me; thou hast made me an abomination unto them: I am shut up, and I cannot come forth.

⁸Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.

⁹Mine eye mourneth by reason of affliction: LORD, I have called daily upon thee, I have stretched out my hands unto thee.

⁹Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.

¹⁰Wilt thou shew wonders to the dead? shall the dead arise and praise thee? Selah.

¹⁰Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.

¹¹Shall thy lovingkindness be declared in the grave? or thy faithfulness in destruction?

¹¹Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.

¹²Shall thy wonders be known in the dark? and thy righteousness in the land of forgetfulness?

¹²Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?

¹³But unto thee have I cried, O LORD; and in the morning shall my prayer prevent thee.

¹³Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?

¹⁴LORD, why castest thou off my soul? why hidest thou thy face from me?

¹⁴Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.

¹⁵I am afflicted and ready to die from my youth up: while I suffer thy terrors I am distracted.

¹⁵Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule?

¹⁶Thy fierce wrath goeth over me; thy terrors have cut me off.

¹⁶Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu.

¹⁷They came round about me daily like water; they compassed me about together.

¹⁷Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind;

¹⁸Lover and friend hast thou put far from me, and mine acquaintance into darkness.

¹⁸need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos.

¹⁹Sa oled minust eemale ajanud mu armastajad ja mu sõbrad; mu tuttavaks on pimedus.