¹O Lord God, to whom vengeance belongeth; O God, to whom vengeance belongeth, shew thyself.

¹Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!

²Lift up thyself, thou judge of the earth: render a reward to the proud.

²Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!

³LORD, how long shall the wicked, how long shall the wicked triumph?

³Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?

⁴How long shall they utter and speak hard things? and all the workers of iniquity boast themselves?

⁴Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.

⁵They break in pieces thy people, O LORD, and afflict thine heritage.

⁵Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.

⁶They slay the widow and the stranger, and murder the fatherless.

⁶Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,

⁷Yet they say, The LORD shall not see, neither shall the God of Jacob regard it.

⁷ja mõtlevad: 'Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.'

⁸Understand, ye brutish among the people: and ye fools, when will ye be wise?

⁸Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?

⁹He that planted the ear, shall he not hear? he that formed the eye, shall he not see?

⁹Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?

¹⁰He that chastiseth the heathen, shall not he correct? he that teacheth man knowledge, shall not he know?

¹⁰Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?

¹¹The LORD knoweth the thoughts of man, that they are vanity.

¹¹Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.

¹²Blessed is the man whom thou chastenest, O LORD, and teachest him out of thy law;

¹²Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,

¹³That thou mayest give him rest from the days of adversity, until the pit be digged for the wicked.

¹³et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.

¹⁴For the LORD will not cast off his people, neither will he forsake his inheritance.

¹⁴Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,

¹⁵But judgment shall return unto righteousness: and all the upright in heart shall follow it.

¹⁵vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.

¹⁶Who will rise up for me against the evildoers? or who will stand up for me against the workers of iniquity?

¹⁶Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?

¹⁷Unless the LORD had been my help, my soul had almost dwelt in silence.

¹⁷Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.

¹⁸When I said, My foot slippeth; thy mercy, O LORD, held me up.

¹⁸Kui ma ütlesin: 'Mu jalg vääratab', siis sinu heldus, Issand, toetas mind.

¹⁹In the multitude of my thoughts within me thy comforts delight my soul.

¹⁹Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

²⁰Shall the throne of iniquity have fellowship with thee, which frameth mischief by a law?

²⁰Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,

²¹They gather themselves together against the soul of the righteous, and condemn the innocent blood.

²¹kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?

²²But the LORD is my defence; and my God is the rock of my refuge.

²²Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.

²³And he shall bring upon them their own iniquity, and shall cut them off in their own wickedness; yea, the LORD our God shall cut them off.

²³Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.