¹If with the tongues of men and of messengers I speak, and have not love, I have become brass sounding, or a cymbal tinkling;

¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

²and if I have prophecy, and know all the secrets, and all the knowledge, and if I have all the faith, so as to remove mountains, and have not love, I am nothing;

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

³and if I give away to feed others all my goods, and if I give up my body that I may be burned, and have not love, I am profited nothing.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

⁴The love is long-suffering, it is kind, the love doth not envy, the love doth not vaunt itself, is not puffed up,

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁵doth not act unseemly, doth not seek its own things, is not provoked, doth not impute evil,

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁶rejoiceth not over the unrighteousness, and rejoiceth with the truth;

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁷all things it beareth, all it believeth, all it hopeth, all it endureth.

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁸The love doth never fail; and whether [there be] prophecies, they shall become useless; whether tongues, they shall cease; whether knowledge, it shall become useless;

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁹for in part we know, and in part we prophecy;

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

¹⁰and when that which is perfect may come, then that which [is] in part shall become useless.

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹¹When I was a babe, as a babe I was speaking, as a babe I was thinking, as a babe I was reasoning, and when I have become a man, I have made useless the things of the babe;

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹²for we see now through a mirror obscurely, and then face to face; now I know in part, and then I shall fully know, as also I was known;

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹³and now there doth remain faith, hope, love — these three; and the greatest of these [is] love.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.