¹And it cometh to pass afterwards, that David asketh at Jehovah, saying, `Do I go up into one of the cities of Judah?` and Jehovah saith unto him, `Go up.` And David saith, `Whither do I go up?` and He saith, `To Hebron.`

¹Ja pärast sündis, et Taavet küsis Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema mõnesse Juuda linna?' Ja Issand vastas temale: 'Mine!' Ja Taavet küsis: 'Kuhu ma lähen?' Ja ta vastas: 'Hebronisse.'

²And David goeth up thither, and also his two wives, Ahinoam the Jezreelitess, and Abigail wife of Nabal the Carmelite;

²Nii läks Taavet sinna, samuti ta mõlemad naised: jisreellanna Ahinoam ja Abigail, karmellase Naabali naine.

³and his men who [are] with him hath David brought up — a man and his household — and they dwell in the cities of Hebron.

³Ja Taavet viis sinna ka oma sõjamehed, kes ta juures olid, igaühe koos tema perega; ja nad elasid Hebroni linnades.

⁴And the men of Judah come, and anoint there David for king over the house of Judah; and they declare to David, saying, `The men of Jabesh-Gilead [are] they who buried Saul.`

⁴Siis tulid Juuda mehed ja võidsid Taaveti seal kuningaks Juuda soole. Kui Taavetile teatati, et need olid Gileadi Jaabesi mehed, kes Sauli maha matsid,

⁵And David sendeth messengers unto the men of Jabesh-Gilead, and saith unto them, `Blessed [are] ye of Jehovah, in that ye have done this kindness with your lord, with Saul, that ye bury him.

⁵siis läkitas Taavet käskjalad Gileadi Jaabesi meeste juurde ja ütles neile: 'Issand õnnistagu teid, et osutasite seda armastust oma isandale Saulile ja matsite ta maha!

⁶`And, now, Jehovah doth with you kindness and truth, and also, I do with you this good because ye have done this thing;

⁶Osutagu nüüd Issand teile heldust ja truudust! Minagi tahan selle eeskujul teile head teha, sellepärast et te seda tegite.

⁷and now, are your hands strong, and be ye for sons of valour, for your lord Saul. [is] dead, and also — me have the house of Judah anointed for king over them.`

⁷Ja nüüd olgu teie käed tugevad ja olge vahvad! Teie isand Saul on küll surnud, aga Juuda sugu on ju mind võidnud enesele kuningaks!'

⁸And Abner, son of Ner, head of the host which Saul hath, hath taken Ish-Bosheth, son of Saul, and causeth him to pass over to Mahanaim,

⁸Kuid Abner, Neeri poeg, kes oli Sauli väepealik, võttis Sauli poja Iisboseti ja viis Mahanaimi

⁹and causeth him to reign over Gilead, and over the Ashurite, and over Jezreel, and over Ephraim, and over Benjamin, and over Israel — all of it.

⁹ning tõstis tema kuningaks Gileadile, aaserlastele, Jisreelile, Efraimile, Benjaminile ja kogu Iisraelile.

¹⁰A son of forty years, [is] Ish-Bosheth son of Saul, in his reigning over Israel, and two years he hath reigned, only the house of Judah have been after David.

¹⁰Sauli poeg Iisboset oli Iisraeli kuningaks saades nelikümmend aastat vana ja ta valitses kaks aastat; ainult Juuda sugu käis Taaveti järel.

¹¹And the number of the days that David hath been king in Hebron, over the house of Judah, is seven years and six months.

¹¹Ja aega, mis Taavet oli Juuda soo kuningaks Hebronis, oli seitse aastat ja kuus kuud.

¹²And Abner son of Ner goeth out, and servants of Ish-Bosheth son of Saul, from Mahanaim to Gibeon.

¹²Kord läksid Abner, Neeri poeg, ja Sauli poja Iisboseti sulased Mahanaimist Gibeoni.

¹³And Joab son of Zeruiah, and servants of David, have gone out, and they meet by the pool of Gibeon together, and sit down, these by the pool on this [side], and these by the pool on that.

¹³Aga Joab, Seruja poeg, ja Taaveti sulased läksid ka välja ja nad kohtusid Gibeoni tiigi juures; ühed asusid siiapoole tiiki ja teised sinnapoole tiiki.

¹⁴And Abner saith unto Joab, `Let the youths rise, I pray thee, and they play before us;` and Joab saith, `Let them rise.`

¹⁴Ja Abner ütles Joabile: 'Noored mehed võiksid meie ees hakata mängima sõjamängu!' Ja Joab vastas: 'Hakaku pealegi!'

¹⁵And they rise and pass over, in number twelve of Benjamin, even of Ish-Bosheth son of Saul, and twelve of the servants of David.

¹⁵Siis nad tõusid ja astusid ette: kaksteist meest Benjamini ja Sauli poja Iisboseti poolt ja kaksteist Taaveti sulaseist.

¹⁶And they lay hold, each on the head of his companion, and his sword [is] in the side of his companion, and they fall together, and [one] calleth that place Helkath-Hazzurim, which [is] in Gibeon,

¹⁶Ja nad haarasid üksteist peast ning pistsid oma mõõgad üksteisele külje sisse ja langesid üheskoos. Seepärast nimetatakse seda paika Helkat- Hassurimiks; see on Gibeoni juures.

¹⁷and the battle is very hard on that day, and Abner is smitten, and the men of Israel, before the servants of David.

¹⁷Ja sel päeval sündis väga tugev taplus ning Abnerit ja Iisraeli mehi löödi Taaveti sulaste poolt.

¹⁸And there are there three sons of Zeruiah, Joab, and Abishai, and Asahel, and Asahel [is] light on his feet, as one of the roes which [are] in the field,

¹⁸Ja seal oli kolm Seruja poega: Joab, Abisai ja Asael; ja Asaelil olid kerged jalad, otsekui gasellil väljal.

¹⁹And Asahel pursueth after Abner, and hath not turned aside to go to the right or to the left, from after Abner.

¹⁹Ja Asael ajas Abnerit taga ega põiganud Abneri järelt ei paremale ega vasakule.

²⁰And Abner looketh behind him, and saith, `Art thou he — Asahel?` and he saith, `I [am].`

²⁰Siis Abner pöördus ümber ja küsis: 'Kas see oled sina, Asael?' Ja ta vastas: 'Mina.'

²¹And Abner saith to him, `Turn thee aside to thy right hand or to thy left, and seize for thee one of the youths, and take to thee his armour;` and Asahel hath not been willing to turn aside from after him.

²¹Ja Abner ütles temale: 'Pöördu paremale või vasakule, võta kinni mõni noortest meestest ja võta tema varustus!' Aga Asael ei tahtnud lahkuda tema järelt.

²²And Abner addeth again, saying unto Asahel, `Turn thee aside from after me, why do I smite thee to the earth? and how do I lift up my face unto Joab thy brother?`

²²Ja Abner ütles veel kord Asaelile: 'Lahku mu järelt! Miks peaksin sind maha lööma? Kuidas võiksin siis tõsta oma silmi su venna Joabi poole?'

²³And he refuseth to turn aside, and Abner smiteth him with the hinder part of the spear unto the fifth [rib], and the spear cometh out from behind him, and he falleth there, and dieth under it; and it cometh to pass, every one who hath come unto the place where Asahel hath fallen and dieth — they stand still.

²³Aga kui Asael ei tahtnud lahkuda, siis lõi Abner talle piigipäraga kõhtu, nõnda et piik tuli tagant välja; Asael kukkus maha ja suri kohapeal. Ja kõik, kes jõudsid sinna paika, kus Asael oli maha langenud ja surnud, jäid seisma.

²⁴And Joab and Abishai pursue after Abner, and the sun hath gone in, and they have come in unto the height of Ammah, which [is] on the front of Giah, the way of the wilderness of Gibeon.

²⁴Aga Joab ja Abisai ajasid Abnerit taga ja nad jõudsid päikeseloojakul Amma künkani, mis on Giiahi kohal Gibeoni kõrbe suunas.

²⁵And the sons of Benjamin gather themselves together after Abner, and become one troop, and stand on the top of a certain height,

²⁵Siis kogunesid benjaminlased Abneri järele üheks jõuguks ja jäid peatuma ühe künka harjale.

²⁶and Abner calleth unto Joab, and saith, `For ever doth the sword consume? hast thou not known that it is bitterness in the latter end? and till when dost thou not say to the people to turn back from after their brethren?`

²⁶Ja Abner hüüdis Joabile ning ütles: 'Kas siis mõõk peab igavesti sööma? Kas sa ei mõista, et lõpp on kibe? Kas sa ei ütlegi rahvale, et nad loobuksid taga ajamast oma vendi?'

²⁷And Joab saith, `God liveth! for unless thou hadst spoken, surely then from the morning had the people gone up each from after his brother.`

²⁷Ja Joab vastas: 'Nii tõesti kui Jumal elab: kui sa ei oleks rääkinud, siis oleks rahvas alles hommikul loobunud taga ajamast oma vendi.'

²⁸And Joab bloweth with a trumpet, and all the people stand still, and pursue no more after Israel, nor have they added any more to fight.

²⁸Ja Joab puhus sarve; siis peatus kogu rahvas ega ajanud enam Iisraeli taga. Ja nad ei sõdinud enam.

²⁹And Abner and his men have gone through the plain all that night, and pass over the Jordan, and go on [through] all Bithron, and come in to Mahanaim.

²⁹Siis käisid Abner ja tema mehed kogu selle öö mööda lagendikku ning läksid üle Jordani; ja nad käisid kogu ennelõunase aja ning jõudsid Mahanaimi.

³⁰And Joab hath turned back from after Abner, and gathereth all the people, and there are lacking of the servants of David nineteen men, and Asahel;

³⁰Ja Joab, lõpetanud Abneri tagaajamise, kogus kokku kõik oma rahva; Taaveti sulaseist oli puudu üheksateist meest ja Asael.

³¹and the servants of David have smitten of Benjamin, even among the men of Abner, three hundred and sixty men — they died.

³¹Aga Taaveti sulased olid benjaminlastest ja Abneri meestest surnuks löönud kolmsada kuuskümmend meest.

³²And they lift up Asahel, and bury him in the burying-place of his father, which [is] in Beth-Lehem, and they go all the night — Joab and his men — and it is light to them in Hebron.

³²Ja nad tõstsid Asaeli üles ning matsid tema ta isa hauda, mis oli Petlemmas. Ja Joab ja tema mehed käisid kogu öö ning jõudsid koiduajaks Hebronisse.