¹Thus hath the Lord Jehovah shewed me, and lo, He is forming locusts at the beginning of the ascending of the latter growth, and lo, the latter growth [is] after the mowings of the king;

¹Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, ta oli valmistamas rohutirtse, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal pärast niitmist kuningale.

²and it hath come to pass, when it hath finished to consume the herb of the land, that I say: `Lord Jehovah, forgive, I pray Thee, How doth Jacob arise — for he [is] small?`

²Ja kui rohutirtsud olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'

³Jehovah hath repented of this, `It shall not be,` said Jehovah.

³Issand kahetses seda. 'See ei sünni!' ütles Issand.

⁴Thus hath the Lord Jehovah shewed me, and lo, the Lord Jehovah is calling to contend by fire, and it consumeth the great deep, yea, it hath consumed the portion, and I say:

⁴Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jumal kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.

⁵`Lord Jehovah, cease, I pray Thee, How doth Jacob arise — for he [is] small?`

⁵Siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'

⁶Jehovah hath repented of this, `It also shall not be,` said the Lord Jehovah.

⁶Issand kahetses seda. 'Seegi ei sünni!' ütles Issand Jumal.

⁷Thus hath He shewed me, and lo, the Lord is standing by a wall [made according to] a plumb-line, and in His hand a plumb-line;

⁷Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud müüril ja tal oli käes tinalood.

⁸and Jehovah saith unto me, `What art thou seeing, Amos?` And I say, `A plumb-line;` and the Lord saith: `Lo, I am setting a plumb-line in the midst of My people Israel, I do not add any more to pass over to it.

⁸Ja Issand küsis minult: 'Mida sa näed, Aamos?' Ja ma vastasin: 'Loodi.' Siis ütles Issand: 'Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva keskele. Ma ei lähe enam temast mööda,

⁹And desolated have been high places of Isaac, And sanctuaries of Israel are wasted, And I have risen against the house of Jeroboam with a sword.`

⁹vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu.'

¹⁰And Amaziah priest of Beth-El sendeth unto Jeroboam king of Israel, saying, `Amos hath conspired against thee in the midst of the house of Israel; the land is not able to bear all his words,

¹⁰Amasja, Peeteli preester, läkitas siis Iisraeli kuningale Jerobeamile ütlema: 'Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel. Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu.

¹¹for thus said Amos: By sword die doth Jeroboam, And Israel certainly removeth from off its land.`

¹¹Sest Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omaenese maalt.'

¹²And Amaziah saith unto Amos, `Seer, go flee for thee unto the land of Judah, and eat there bread, and there thou dost prophesy;

¹²Ja Amasja ütles Aamosele: 'Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!

¹³and [at] Beth-El do not add to prophesy any more, for it [is] the king`s sanctuary, and it [is] the royal house.`

¹³Aga Peetelis ei tohi sa enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel.'

¹⁴And Amos answereth and saith unto Amaziah, `I [am] no prophet, nor a prophet`s son [am] I, but a herdsman I [am], and a cultivator of sycamores,

¹⁴Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: 'Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja.

¹⁵and Jehovah taketh me from after the flock, and Jehovah saith unto me, Go, prophesy unto My people Israel.

¹⁵Aga Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle: Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!

¹⁶And now, hear a word of Jehovah: thou art saying, Do not prophesy against Israel, nor drop [any thing] against the house of Isaac,

¹⁶Ja kuule siis nüüd Issanda sõna: Sina ütled: Ära ennusta Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!

¹⁷therefore thus said Jehovah: Thy wife in the city doth go a-whoring, And thy sons and thy daughters by sword do fall, And thy land by line is apportioned, And thou on an unclean land diest, And Israel certainly removeth from off its land.`

¹⁷Sellepärast ütleb Issand nõnda: Su naine saab linnas hooraks, su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga, sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omaenese maalt.'