¹Thus hath the Lord Jehovah shewed me, and, lo, a basket of summer-fruit.

¹'Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, seal oli korv küpse puuviljaga.

²And He saith, `What art thou seeing, Amos?` and I say, `A basket of summer-fruit.` And Jehovah saith unto me: `The end hath come unto My people Israel, I do not add any more to pass over to it.

²Ja ta küsis: 'Mida sa näed, Aamos?' Ma vastasin: 'Korvitäit küpset puuvilja.' Siis ütles Issand mulle: 'Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp. Enam ma ei lähe temast mööda.

³And howled have songstresses of a palace in that day, An affirmation of the Lord Jehovah, Many [are] the carcases, into any place throw — hush!

³Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks, ütleb Issand Jumal. Palju on laipu, heidetud igasse paika. Vaikus.'

⁴Hear this, ye who are swallowing up the needy, To cause to cease the poor of the land,

⁴Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,

⁵Saying, When doth the new moon pass, And we sell ground corn? And the sabbath, and we open out pure corn? To make little the ephah, And to make great the shekel, And to use perversely balances of deceit.

⁵öeldes: 'Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,

⁶To purchase with money the poor, And the needy for a pair of sandals, Yea, the refuse of the pure corn we sell.

⁶et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?'

⁷Sworn hath Jehovah by the excellency of Jacob: `I forget not for ever any of their works.

⁷Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: 'Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!'

⁸For this doth not the land tremble, And mourned hath every dweller in it? And come up as a flood hath all of it. And it hath been cast out, and hath sunk, Like the flood of Egypt.

⁸Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

⁹And it hath come to pass in that day, An affirmation of the Lord Jehovah, I have caused the sun to go in at noon, And caused darkness on the land in a day of light,

⁹'Ja selsamal päeval sünnib,' ütleb Issand Jumal, 'et ma lasen päikese loojuda keskpäeval ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.

¹⁰And have turned your festivals to mourning, And all your songs to lamentation, And caused sackcloth to come up on all loins, And on every head — baldness, And made it as a mourning [of] an only one, And its latter end as a day of bitterness.

¹⁰Ja ma muudan teie pühad leinaks ja kõik teie laulud nutulauludeks, ma panen kõigi niudeile kotiriide ja teen paljaks iga pea. Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast ja teie lõpp peab olema kibe.'

¹¹Lo, days are coming, An affirmation of the Lord Jehovah, And I have sent a famine into the land, Not a famine of bread, nor a thirst of water But of hearing the words of Jehovah.

¹¹'Vaata, päevad tulevad,' ütleb Issand Jumal, 'mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.

¹²And they have wandered from sea unto sea, And from north even unto east, They go to and fro to seek the word of Jehovah, And they do not find.

¹²Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.

¹³In that day faint do the fair virgins, And the young men, with thirst.

¹³Sel päeval minestavad janu pärast ilusad neitsid ja noored mehed,

¹⁴Those swearing by the guilt of Samaria, And have said, Live doth thy god, O Dan, And, Live doth the way of Beer-Sheba, And they have fallen — and rise not again!`

¹⁴need, kes vandusid Samaaria süüteo juures ja ütlesid: 'Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!' ja: 'Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!' - nad langevad ega tõuse enam.'