¹Words of a preacher, son of David, king in Jerusalem:

¹Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.

²Vanity of vanities, said the Preacher, Vanity of vanities: the whole [is] vanity.

²'Tühisuste tühisus,' ütleb Koguja, 'tühisuste tühisus, kõik on tühine!'

³What advantage [is] to man by all his labour that he laboureth at under the sun?

³Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?

⁴A generation is going, and a generation is coming, and the earth to the age is standing.

⁴Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti.

⁵Also, the sun hath risen, and the sun hath gone in, and unto its place panting it is rising there.

⁵Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb.

⁶Going unto the south, and turning round unto the north, turning round, turning round, the wind is going, and by its circuits the wind hath returned.

⁶Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku.

⁷All the streams are going unto the sea, and the sea is not full; unto a place whither the streams are going, thither they are turning back to go.

⁷Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha.

⁸All these things are wearying; a man is not able to speak, the eye is not satisfied by seeing, nor filled is the ear from hearing.

⁸Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast.

⁹What [is] that which hath been? it [is] that which is, and what [is] that which hath been done? it [is] that which is done, and there is not an entirely new thing under the sun.

⁹Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all.

¹⁰There is a thing of which [one] saith: `See this, it [is] new!` already it hath been in the ages that were before us!

¹⁰Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid.

¹¹There is not a remembrance of former [generations]; and also of the latter that are, there is no remembrance of them with those that are at the last.

¹¹Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.

¹²I, a preacher, have been king over Israel in Jerusalem.

¹²Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas.

¹³And I have given my heart to seek and to search out by wisdom concerning all that hath been done under the heavens. It [is] a sad travail God hath given to the sons of man to be humbled by it.

¹³Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks.

¹⁴I have seen all the works that have been done under the sun, and lo, the whole [is] vanity and vexation of spirit!

¹⁴Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.

¹⁵A crooked thing [one] is not able to make straight, and a lacking thing is not able to be numbered.

¹⁵Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole.

¹⁶I — I spake with my heart, saying, `I, lo, I have magnified and added wisdom above every one who hath been before me at Jerusalem, and my heart hath seen abundantly wisdom and knowledge.

¹⁶Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.

¹⁷And I give my heart to know wisdom, and to know madness and folly: I have known that even this [is] vexation of spirit;

¹⁷Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.

¹⁸for, in abundance of wisdom [is] abundance of sadness, and he who addeth knowledge addeth pain.`

¹⁸Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.