1Remember also thy Creators in days of thy youth, While that the evil days come not, Nor the years have arrived, that thou sayest, `I have no pleasure in them.`
1Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle! -
2While that the sun is not darkened, and the light, And the moon, and the stars, And the thick clouds returned after the rain.
2enne kui pimenevad päike ja valgus, kuu ja tähed, ja vihma järel tulevad taas pilved -
3In the day that keepers of the house tremble, And men of strength have bowed themselves, And grinders have ceased, because they have become few. And those looking out at the windows have become dim,
3siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on vähe järele jäänud, ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4And doors have been shut in the street. When the noise of the grinding is low, And [one] riseth at the voice of the bird, And all daughters of song are bowed down.
4kui välisuksed sulguvad, kui veski mürin vaibub, kui üles tõustakse juba linnuhääle peale, kui kõik lauluviisid lakkavad;
5Also of that which is high they are afraid, And of the low places in the way, And the almond-tree is despised, And the grasshopper is become a burden, And want is increased, For man is going unto his home age-during, And the mourners have gone round through the street.
5kui küngastki kardetakse ja teed käies on hirm; kui mandlipuu õitseb, rohutirts vaevu liigub ja kapparipung puhkeb - sest inimene läheb oma igavese koja poole ja tänaval käivad leinajad ringi -,
6While that the silver cord is not removed, And the golden bowl broken, And the pitcher broken by the fountain, And the wheel broken at the well.
6enne kui hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb, kruus allikal kildudeks kukub ja kaevuratas laguneb,
7And the dust returneth to the earth as it was, And the spirit returneth to God who gave it.
7sest põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud.
8Vanity of vanities, said the preacher, the whole [is] vanity.
8'Tühisuste tühisus,' ütleb Koguja, 'kõik on tühine!'
9And further, because the preacher was wise, he still taught the people knowledge, and gave ear, and sought out — he made right many similes.
9Lisaks sellele, et Koguja oli tark, õpetas ta ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu.
10The preacher sought to find out pleasing words, and, written [by] the upright, words of truth.
10Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja siiralt kirjapandud tõesõnu.
11Words of the wise [are] as goads, and as fences planted [by] the masters of collections, they have been given by one shepherd.
11Tarkade sõnad on otsekui astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane. Need on antud ühe ja sama Karjase poolt.
12And further, from these, my son, be warned; the making of many books hath no end, and much study [is] a weariness of the flesh.
12Ja peale selle: 'Mu poeg, võta kuulda manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu.'
13The end of the whole matter let us hear: — `Fear God, and keep His commands, for this [is] the whole of man.
13Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: 'Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!
14For every work doth God bring into judgment, with every hidden thing, whether good or bad.`
14Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri.'