¹And there goeth a man of the house of Levi, and he taketh the daughter of Levi,

¹Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.

²and the woman conceiveth, and beareth a son, and she seeth him that he [is] fair, and she hideth him three months,

²Ja naine jäi lapseootele ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.

³and she hath not been able any more to hide him, and she taketh for him an ark of rushes, and daubeth it with bitumen and with pitch, and putteth the lad in it, and putteth [it] in the weeds by the edge of the River;

³Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.

⁴and his sister stationeth herself afar off, to know what is done to him.

⁴Ta õde võttis eemal aset, et teada saada, mis temaga juhtub.

⁵And a daughter of Pharaoh cometh down to bathe at the River, and her damsels are walking by the side of the River, and she seeth the ark in the midst of the weeds, and sendeth her handmaid, and she taketh it,

⁵Siis tuli vaarao tütar alla jõe äärde ennast pesema; ta toaneitsid aga kõndisid jõe kaldal. Kui ta nägi laegast kõrkjate sees, siis ta läkitas oma teenija ja laskis selle ära tuua.

⁶and openeth, and seeth him — the lad, and lo, a child weeping! and she hath pity on him, and saith, `This is [one] of the Hebrews` children.`

⁶Kui ta selle avas ja nägi last, vaata, siis üks poeglaps nuttis. Aga ta halastas tema peale ning ütles: 'See on üks heebrealaste poeglaps.'

⁷And his sister saith unto the daughter of Pharaoh, `Do I go? when I have called for thee a suckling woman of the Hebrews, then she doth suckle the lad for thee;`

⁷Selle õde ütles siis vaarao tütrele: 'Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?'

⁸and the daughter of Pharaoh saith to her, `Go;` and the virgin goeth, and calleth the mother of the lad,

⁸Ja vaarao tütar vastas temale: 'Mine!' Ja tüdruk läks ning kutsus lapse ema.

⁹and the daughter of Pharaoh saith to her, `Take this lad away, and suckle him for me, and I — I give thy hire;` and the woman taketh the lad, and suckleth him.

⁹Ja vaarao tütar ütles sellele: 'Vii see laps ja imeta teda minu jaoks, ja ma annan sulle tasu!' Ja naine võttis lapse ning imetas teda.

¹⁰And the lad groweth, and she bringeth him in to the daughter of Pharaoh, and he is to her for a son, and she calleth his name Moses, and saith, `Because — from the water I have drawn him.`

¹⁰Kui laps oli kasvanud, siis ta tõi selle vaarao tütrele ja see võttis tema enesele pojaks; ta pani temale nimeks Mooses ja ütles: 'Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!'

¹¹And it cometh to pass, in those days, that Moses is grown, and he goeth out unto his brethren, and looketh on their burdens, and seeth a man, an Egyptian, smiting a man, a Hebrew, [one] of his brethren,

¹¹Ja see sündis neil päevil, kui Mooses oli suureks kasvanud, et ta läks välja oma suguvendade juurde ja nägi nende teoorjust; ja ta nägi ühte egiptuse meest peksvat heebrea meest tema suguvendade hulgast.

¹²and he turneth hither and thither, and seeth that there is no man, and smiteth the Egyptian, and hideth him in the sand.

¹²Ja kui ta vaatas sinna ja tänna ja nägi, et seal kedagi ei olnud, siis ta lõi egiptlase maha ja mattis liivasse.

¹³And he goeth out on the second day, and lo, two men, Hebrews, striving! and he saith to the wrong-doer, `Why dost thou smite thy neighbour?`

¹³Kui ta teisel päeval läks välja, vaata, siis taplesid kaks heebrea meest, ja ta ütles õelale: 'Miks sa peksad oma ligimest?'

¹⁴and he saith, `Who set thee for a head and a judge over us? to slay me art thou saying [it], as thou hast slain the Egyptian?` and Moses feareth, and saith, `Surely the thing hath been known.`

¹⁴Aga see vastas: 'Kes on pannud sind meile ülemaks ja kohtumõistjaks? Kas mõtled tappa ka mind, nagu sa tapsid egiptlase?' Siis Mooses kartis ja mõtles: 'Asi on tõesti ilmsiks tulnud!'

¹⁵And Pharaoh heareth of this thing, and seeketh to slay Moses, and Moses fleeth from the face of Pharaoh, and dwelleth in the land of Midian, and dwelleth by the well.

¹⁵Ka vaarao kuulis sellest loost ja ta püüdis Moosest tappa. Aga Mooses põgenes vaarao eest ja asus Midjanimaale. Kord istus ta seal ühe kaevu ääres.

¹⁶And to a priest of Midian [are] seven daughters, and they come and draw, and fill the troughs, to water the flock of their father,

¹⁶Midjani preestril oli seitse tütart; need tulid ja ammutasid vett ning täitsid künad, et joota oma isa lambaid ja kitsi.

¹⁷and the shepherds come and drive them away, and Moses ariseth, and saveth them, and watereth their flock.

¹⁷Aga karjased tulid ja tõrjusid nad eemale; siis Mooses tõusis ja aitas neid ning jootis nende loomi.

¹⁸And they come in to Reuel their father, and he saith, `Wherefore have ye hastened to come in to-day?`

¹⁸Kui nad tulid oma isa Reueli juurde, küsis see: 'Kuidas te täna jõudsite nii kiiresti?'

¹⁹and they say, `A man, an Egyptian, hath delivered us out of the hand of the shepherds, and also hath diligently drawn for us, and watereth the flock;`

¹⁹Nad vastasid: 'Keegi egiptuse mees päästis meid karjaste käest; ta ammutas meile ka vett ning jootis lambaid ja kitsi.'

²⁰and he saith unto his daughters, `And where [is] he? why [is] this? — ye left the man! call for him, and he doth eat bread.`

²⁰Siis ta ütles oma tütardele: 'Kus ta on? Miks jätsite mehe sinna? Kutsuge ta leiba võtma!'

²¹And Moses is willing to dwell with the man, and he giveth Zipporah his daughter to Moses,

²¹Ja Mooses otsustas jääda selle mehe juurde; see andis oma tütre Sippora Moosesele.

²²and she beareth a son, and he calleth his name Gershom, for he said, `A sojourner I have been in a strange land.`

²²Temale sündis poeg ja ta pani sellele nimeks Geersom, sest ta ütles: 'Ma olen võõras võõral maal.'

²³And it cometh to pass during these many days, that the king of Egypt dieth, and the sons of Israel sigh because of the service, and cry, and their cry goeth up unto God, because of the service;

²³Alles hulga aja pärast juhtus, et Egiptuse kuningas suri. Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani.

²⁴and God heareth their groaning, and God remembereth His covenant with Abraham, with Isaac, and with Jacob;

²⁴Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga.

²⁵and God seeth the sons of Israel, and God knoweth.

²⁵Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid.