¹And it cometh to pass, at the end of two years of days that Pharaoh is dreaming, and lo, he is standing by the River,

¹Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jõe ääres.

²and lo, from the River coming up are seven kine, of fair appearance, and fat [in] flesh, and they feed among the reeds;

²Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sõid roostikus.

³and lo, seven other kine are coming up after them out of the River, of bad appearance, and lean [in] flesh, and they stand near the kine on the edge of the River,

³Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel jõest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe kaldal.

⁴and the kine of bad appearance and lean [in] flesh eat up the seven kine of fair appearance, and fat — and Pharaoh awaketh.

⁴Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas üles.

⁵And he sleepeth, and dreameth a second time, and lo, seven ears are coming up on one stalk, fat and good,

⁵Aga ta jäi magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head.

⁶and lo, seven ears, thin, and blasted with an east wind, are springing up after them;

⁶Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.

⁷and the thin ears swallow the seven fat and full ears — and Pharaoh awaketh, and lo, a dream.

⁷Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud unenägu!

⁸And it cometh to pass in the morning, that his spirit is moved, and he sendeth and calleth all the scribes of Egypt, and all its wise men, and Pharaoh recounteth to them his dream, and there is no interpreter of them to Pharaoh.

⁸Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.

⁹And the chief of the butlers speaketh with Pharaoh, saying, `My sin I mention this day:

⁹Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: 'Täna meenub mulle mu patt.

¹⁰Pharaoh hath been wroth against his servants, and giveth me into charge in the house of the chief of the executioners, me and the chief of the bakers;

¹⁰Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema.

¹¹and we dream a dream in one night, I and he, each according to the interpretation of his dream we have dreamed.

¹¹Ja me nägime ühel ööl unenägu, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.

¹²And there [is] with us a youth, a Hebrew, servant to the chief of the executioners, and we recount to him, and he interpreteth to us our dreams, [to] each according to his dream hath he interpreted,

¹²Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.

¹³and it cometh to pass, as he hath interpreted to us so it hath been, me he put back on my station, and him he hanged.`

¹³Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi üles.'

¹⁴And Pharaoh sendeth and calleth Joseph, and they cause him to run out of the pit, and he shaveth, and changeth his garments, and cometh in unto Pharaoh.

¹⁴Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.

¹⁵And Pharaoh saith unto Joseph, `A dream I have dreamed, and there is no interpreter of it, and I — I have heard concerning thee, saying, Thou understandest a dream to interpret it,`

¹⁵Ja vaarao ütles Joosepile: 'Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska seda seletada. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle.'

¹⁶and Joseph answereth Pharaoh, saying, `Without me — God doth answer Pharaoh with peace.`

¹⁶Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: 'Mitte mina! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!'

¹⁷And Pharaoh speaketh unto Joseph: `In my dream, lo, I am standing by the edge of the River,

¹⁷Ja vaarao jutustas Joosepile: 'Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.

¹⁸and lo, out of the River coming up are seven kine, fat [in] flesh, and of fair form, and they feed among the reeds;

¹⁸Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus.

¹⁹and lo, seven other kine are coming up after them, thin, and of very bad form, and lean [in] flesh; I have not seen like these in all the land of Egypt for badness.

¹⁹Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud selliseid pahu.

²⁰`And the lean and the bad kine eat up the first seven fat kine,

²⁰Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.

²¹and they come in unto their midst, and it hath not been known that they have come in unto their midst, and their appearance [is] bad as at the commencement; and I awake.

²¹Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et need olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma ärkasin üles.

²²`And I see in my dream, and lo, seven ears are coming up on one stalk, full and good;

²²Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, täis ja head.

²³and lo, seven ears, withered, thin, blasted with an east wind, are springing up after them;

²³Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.

²⁴and the thin ears swallow the seven good ears; and I tell unto the scribes, and there is none declaring to me.`

²⁴Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle seletada.'

²⁵And Joseph saith unto Pharaoh, `The dream of Pharaoh is one: that which God is doing he hath declared to Pharaoh;

²⁵Ja Joosep ütles vaaraole: 'Vaarao unenäod tähendavad ühte ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida ta kavatseb teha.

²⁶the seven good kine are seven years, and the seven good ears are seven years, the dream is one;

²⁶Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus.

²⁷and the seven thin and bad kine which are coming up after them are seven years, and the seven empty ears, blasted with an east wind, are seven years of famine;

²⁷Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järel, on seitse aastat, ja seitse peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat.

²⁸this [is] the thing which I have spoken unto Pharaoh: That which God is doing, he hath shewn Pharaoh.

²⁸See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud.

²⁹`Lo, seven years are coming of great abundance in all the land of Egypt,

²⁹Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal.

³⁰and seven years of famine have arisen after them, and all the plenty is forgotten in the land of Egypt, and the famine hath finished the land,

³⁰Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa.

³¹and the plenty is not known in the land because of that famine afterwards, for it [is] very grievous.

³¹Maal ei ole enam küllust tundagi nälja tõttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange.

³²`And because of the repeating of the dream unto Pharaoh twice, surely the thing is established by God, and God is hastening to do it.

³²Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida.

³³`And now, let Pharaoh provide a man, intelligent and wise, and set him over the land of Egypt;

³³Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.

³⁴let Pharaoh make and appoint overseers over the land, and receive a fifth of the land of Egypt in the seven years of plenty,

³⁴Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal.

³⁵and they gather all the food of these good years that are coming, and heap up corn under the hand of Pharaoh — food in the cities; and they have kept [it],

³⁵Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda.

³⁶and the food hath been for a store for the land, for the seven years of famine which are in the land of Egypt; and the land is cut off by the famine.`

³⁶See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et maad ei tabaks näljaajal hukatus.'

³⁷And the thing is good in the eyes of Pharaoh, and in the eyes of all his servants,

³⁷See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.

³⁸and Pharaoh saith unto his servants, `Do we find like this, a man in whom the spirit of God [is]?`

³⁸Ja vaarao ütles oma sulastele: 'Kas leiame veel sellise mehe, kelles on Jumala Vaim?'

³⁹and Pharaoh saith unto Joseph, `After God`s causing thee to know all this, there is none intelligent and wise as thou;

³⁹Ja vaarao ütles Joosepile: 'Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!

⁴⁰thou — thou art over my house, and at thy mouth do all my people kiss; only in the throne I am greater than thou.`

⁴⁰Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas suudelgu sind suu peale. Ainult aujärje poolest tahan ma olla sinust suurem!'

⁴¹And Pharaoh saith unto Joseph, `See, I have put thee over all the land of Egypt.`

⁴¹Ja vaarao ütles Joosepile: 'Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!'

⁴²And Pharaoh turneth aside his seal-ring from off his hand, and putteth it on the hand of Joseph, and clotheth him [with] garments of fine linen, and placeth a chain of gold on his neck,

⁴²Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.

⁴³and causeth him to ride in the second chariot which he hath, and they proclaim before him, `Bow the knee!` and — to put him over all the land of Egypt.

⁴³Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: 'Põlvili!' Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.

⁴⁴And Pharaoh saith unto Joseph, `I [am] Pharaoh, and without thee a man doth not lift up his hand and his foot in all the land of Egypt;`

⁴⁴Ja vaarao ütles Joosepile: 'Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal.'

⁴⁵and Pharaoh calleth Joseph`s name Zaphnath-Paaneah, and he giveth to him Asenath daughter of Poti-Pherah, priest of On, for a wife, and Joseph goeth out over the land of Egypt.

⁴⁵Ja vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.

⁴⁶And Joseph [is] a son of thirty years in his standing before Pharaoh king of Egypt, and Joseph goeth out from the presence of Pharaoh, and passeth over through all the land of Egypt;

⁴⁶Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.

⁴⁷and the land maketh in the seven years of plenty by handfuls.

⁴⁷Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.

⁴⁸And he gathereth all the food of the seven years which have been in the land of Egypt, and putteth food in the cities; the food of the field which [is] round about [each] city hath he put in its midst;

⁴⁸Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna põldude saagi.

⁴⁹and Joseph gathereth corn as sand of the sea, multiplying exceedingly, until that he hath ceased to number, for there is no number.

⁴⁹Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav.

⁵⁰And to Joseph were born two sons before the year of famine cometh, whom Asenath daughter of Poti-Pherah, priest of On, hath borne to him,

⁵⁰Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.

⁵¹and Joseph calleth the name of the first-born Manasseh: `for, God hath made me to forget all my labour, and all the house of my father;`

⁵¹Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: 'Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja.'

⁵²and the name of the second he hath called Ephraim: `for, God hath caused me to be fruitful in the land of mine affliction.`

⁵²Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: 'Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsusemaal!'

⁵³And the seven years of plenty are completed which have been in the land of Egypt,

⁵³Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,

⁵⁴and the seven years of famine begin to come, as Joseph said, and famine is in all the lands, but in all the land of Egypt hath been bread;

⁵⁴siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli leiba.

⁵⁵and all the land of Egypt is famished, and the people crieth unto Pharaoh for bread, and Pharaoh saith to all the Egyptians, `Go unto Joseph; that which he saith to you — do.`

⁵⁵Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: 'Minge Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!'

⁵⁶And the famine has been over all the face of the land, and Joseph openeth all [places] which have [corn] in them, and selleth to the Egyptians; and the famine is severe in the land of Egypt,

⁵⁶Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis Egiptusemaal võimust.

⁵⁷and all the earth hath come to Egypt, to buy, unto Joseph, for the famine was severe in all the earth.

⁵⁷Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.