¹For the law having a shadow of the coming good things — not the very image of the matters, every year, by the same sacrifices that they offer continually, is never able to make perfect those coming near,

¹Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad.

²since, would they not have ceased to be offered, because of those serving having no more conscience of sins, having once been purified?

²Eks muidu oleks ju lakanud nende ohverdamine, sest jumalateenijail ei oleks kord juba puhastatult enam mingit patust südametunnistust?

³but in those [sacrifices] is a remembrance of sins every year,

³Kuid nende ohvritega tuletatakse igal aastal meelde patte;

⁴for it is impossible for blood of bulls and goats to take away sins.

⁴sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära.

⁵Wherefore, coming into the world, he saith, `Sacrifice and offering Thou didst not will, and a body Thou didst prepare for me,

⁵Seepärast Kristus ütleb maailma tulles: 'Tapaohvrit ja roaohvrit sa ei tahtnud, aga ihu sa oled mulle valmistanud.

⁶in burnt-offerings, and concerning sin-offerings, Thou didst not delight,

⁶Põletusohvrid ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärased.

⁷then I said, Lo, I come, (in a volume of the book it hath been written concerning me,) to do, O God, Thy will;`

⁷Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen - rullraamatusse on minust kirjutatud - tegema sinu tahtmist, oh Jumal!'

⁸saying above — `Sacrifice, and offering, and burnt-offerings, and concerning sin-offering Thou didst not will, nor delight in,` — which according to the law are offered —

⁸Esmalt ta ütleb: 'Tapaohvrit ja roaohvrit ja põletusohvreid ja patuohvreid ei ole sa tahtnud ega ole need olnud sulle meelepärased, kuigi neid ohverdatakse Seaduse järgi!'

⁹then he said, `Lo, I come to do, O God, Thy will;` he doth take away the first that the second he may establish;

⁹Ja siis ta ütleb: 'Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist!' Ta kõrvaldab esimese selleks, et kehtestada teine.

¹⁰in the which will we are having been sanctified through the offering of the body of Jesus Christ once,

¹⁰Sellessamas tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ühekordse ja alatiseks ohverdamise läbi.

¹¹and every priest, indeed, hath stood daily serving, and the same sacrifices many times offering, that are never able to take away sins.

¹¹Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte.

¹²And He, for sin one sacrifice having offered — to the end, did sit down on the right hand of God, —

¹²Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele,

¹³as to the rest, expecting till He may place his enemies [as] his footstool,

¹³nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks.

¹⁴for by one offering he hath perfected to the end those sanctified;

¹⁴Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks.

¹⁵and testify to us also doth the Holy Spirit, for after that He hath said before,

¹⁵Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud:

¹⁶`This [is] the covenant that I will make with them after those days, saith the Lord, giving My laws on their hearts, and upon their minds I will write them,`

¹⁶'See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.

¹⁷and `their sins and their lawlessness I will remember no more;`

¹⁷Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid.'

¹⁸and where forgiveness of these [is], there is no more offering for sin.

¹⁸Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.

¹⁹Having, therefore, brethren, boldness for the entrance into the holy places, in the blood of Jesus,

¹⁹Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika -

²⁰which way he did initiate for us — new and living, through the vail, that is, his flesh —

²⁰selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu -

²¹and a high priest over the house of God,

²¹ja et meil on suur preester Jumala koja üle,

²²may we draw near with a true heart, in full assurance of faith, having the hearts sprinkled from an evil conscience, and having the body bathed with pure water;

²²siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega!

²³may we hold fast the unwavering profession of the hope, (for faithful [is] He who did promise),

²³Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.

²⁴and may we consider one another to provoke to love and to good works,

²⁴Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele.

²⁵not forsaking the assembling of ourselves together, as a custom of certain [is], but exhorting, and so much the more as ye see the day coming nigh.

²⁵Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.

²⁶For we — willfully sinning after the receiving the full knowledge of the truth — no more for sins doth there remain a sacrifice,

²⁶Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest,

²⁷but a certain fearful looking for of judgment, and fiery zeal, about to devour the opposers;

²⁷vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.

²⁸any one who did set at nought a law of Moses, apart from mercies, by two or three witnesses, doth die,

²⁸Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale.

²⁹of how much sorer punishment shall he be counted worthy who the Son of God did trample on, and the blood of the covenant did count a common thing, in which he was sanctified, and to the Spirit of the grace did despite?

²⁹Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?

³⁰for we have known Him who is saying, `Vengeance [is] Mine, I will recompense, saith the Lord;` and again, `The Lord shall judge His people;` —

³⁰Me ju tunneme teda, kes ütleb: 'Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte.' Ja taas: 'Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle.'

³¹fearful [is] the falling into the hands of a living God.

³¹Hirmus on langeda elava Jumala kätte!

³²And call to your remembrance the former days, in which, having been enlightened, ye did endure much conflict of sufferings,

³²Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes!

³³partly both with reproaches and tribulations being made spectacles, and partly having become partners of those so living,

³³Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis.

³⁴for also with my bonds ye sympathised, and the robbery of your goods with joy ye did receive, knowing that ye have in yourselves a better substance in the heavens, and an enduring one.

³⁴Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.

³⁵Ye may not cast away, then, your boldness, which hath great recompense of reward,

³⁵Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!

³⁶for of patience ye have need, that the will of God having done, ye may receive the promise,

³⁶Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.

³⁷for yet a very very little, He who is coming will come, and will not tarry;

³⁷'Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.

³⁸and `the righteous by faith shall live,` and `if he may draw back, My soul hath no pleasure in him,`

³⁸Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.'

³⁹and we are not of those drawing back to destruction, but of those believing to a preserving of soul.

³⁹Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.