¹In those days hath Hezekiah been sick unto death, and come in unto him doth Isaiah son of Amoz, the prophet, and saith unto him, `Thus said Jehovah: Give a charge to thy house, for thou [art] dying, and dost not live.`

¹Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: 'Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!'

²And Hezekiah turneth round his face unto the wall, and prayeth unto Jehovah,

²Siis Hiskija pööras oma näo seina poole ja palus Issandat

³and saith, `I pray thee, O Jehovah, remember, I pray Thee, how I have walked habitually before Thee in truth, and with a perfect heart, and that which [is] good in thine eyes I have done;` and Hezekiah weepeth — a great weeping.

³ning ütles: 'Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!' Ja Hiskija nuttis kibedasti.

⁴And a word of Jehovah is unto Isaiah, saying,

⁴Aga Jesajale tuli Issanda sõna, kes ütles:

⁵Go, and thou hast said to Hezekiah, Thus said Jehovah, God of David thy father, `I have heard thy prayer, I have seen thy tear, lo, I am adding to thy days fifteen years,

⁵'Mine ja ütle Hiskijale: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma lisan su elupäevadele viisteist aastat

⁶and out of the hand of the king of Asshur I deliver thee and this city, and have covered over this city.

⁶ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna.

⁷And this [is] to thee the sign from Jehovah, that Jehovah doth this thing that He hath spoken.

⁷Ja see olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on öelnud:

⁸Lo, I am bringing back the shadow of the degrees that it hath gone down on the degrees of Ahaz, by the sun, backward ten degrees:` and the sun turneth back ten degrees in the degrees that it had gone down.

⁸Vaata, ma lasen varjul, mis Aahase päikesekellal on laskunud koos päikesega, kümme pügalat tagasi minna.' Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud.

⁹A writing of Hezekiah king of Judah concerning his being sick, when he reviveth from his sickness:

⁹Juuda kuninga Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist:

¹⁰`I — I said in the cutting off of my days, I go in to the gates of Sheol, I have numbered the remnant of mine years.

¹⁰'Ma ütlesin iseeneses: Oma elupäevade poolel teel pean ma minema surmavalla väravaisse; minult on röövitud mu ülejäänud aastad.

¹¹I said, I do not see Jah — Jah! In the land of the living, I do not behold man any more, With the inhabitants of the world.

¹¹Ma mõtlesin: Ma ei saa näha Issandat, Issandat elavate maal, ei enam vaadata inimest maailma elanike keskel.

¹²My sojourning hath departed, And been removed from me as a shepherd`s tent, I have drawn together, as a weaver, my life, By weakness it cutteth me off, From day unto night Thou dost end me.

¹²Mu telklaager kistakse üles ja keeratakse minu käest rulli otsekui karjase telk; ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.

¹³I have set [Him] till morning as a lion, So doth He break all my bones, From day unto night Thou dost end me.

¹³Ma ootasin hommikuni - otsekui murraks lõvi, nõnda murti kõik mu luud-liikmed. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.

¹⁴As a crane — a swallow — so I chatter, I mourn as a dove, Drawn up have been mine eyes on high, O Jehovah, oppression [is] on me, be my surety.

¹⁴Nagu pääsuke või rästas, nõnda ma häälitsesin, kudrutasin otsekui tuvi. Mu silmad väsisid kõrgusesse vaadates: Issand, ma olen rõhutud, astu mulle appi!

¹⁵— What do I say? seeing He said to me, And He Himself hath wrought, I go softly all my years for the bitterness of my soul.

¹⁵Mis oleks mul rääkida ja temale öelda? Tema ju tegi seda! Ma kõnnin tasakesi kõik oma aastad oma hinge kibeduse pärast.

¹⁶Lord, by these do [men] live, And by all in them [is] the life of my spirit, And Thou savest me, make me also to live,

¹⁶Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu: sina teed mind terveks ja hoiad mind elus.

¹⁷Lo, to peace He changed for me bitterness, And Thou hast delighted in my soul without corruption, For Thou hast cast behind Thy back all my sins.

¹⁷Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus, sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha.

¹⁸For Sheol doth not confess Thee, Death doth not praise Thee, Those going down to the pit hope not for Thy truth.

¹⁸Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind, hauda vajunud ei looda su ustavuse peale.

¹⁹The living, the living, he doth confess Thee.

¹⁹Elav, ainult elav kiidab sind, nõnda nagu minagi teen täna: isa kuulutab lastele sinu ustavust.

²⁰Like myself to-day — a father to sons Doth make known of Thy faithfulness, O Jehovah — to save me: And my songs we sing all days of our lives In the house of Jehovah.`

²⁰Issand oli valmis mind päästma, seepärast mängigem mu keelpillidel kõik oma elupäevad Issanda kojas!'

²¹And Isaiah saith, `Let them take a bunch of figs, and plaster over the ulcer, and he liveth.`

²¹Jesaja oli öelnud: 'Tooge viigimarjakakk ja asetage paisele, et ta saaks terveks!'

²²And Hezekiah saith, `What [is] the sign that I go up to the house of Jehovah!`

²²Ja Hiskija oli küsinud: 'Mis on märgiks, et ma võin minna Issanda kotta?'