¹And much cattle hath been to the sons of Reuben and to the sons of Gad, very many; and they see the land of Jazer, and the land of Gilead, and lo, the place [is] a place [for] cattle;

¹Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, väga palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see sobiv paik karjale.

²and the sons of Gad, and the sons of Reuben, come in and speak unto Moses, and unto Eleazar the priest, and unto the princes of the company, saying:

²Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes:

³`Ataroth, and Dibon, and Jazer, and Nimrah, and Heshbon, and Elealeh, and Shebam, and Nebo, and Beon —

³'Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon,

⁴the land which Jehovah hath smitten before the company of Israel, is a land for cattle, and thy servants have cattle.`

⁴maa, mida Issand lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja.'

⁵And they say, `If we have found grace in thine eyes, let this land be given to thy servants for a possession; cause us not to pass over the Jordan.`

⁵Ja nad ütlesid veel: 'Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele! Ära vii meid üle Jordani!'

⁶And Moses saith to the sons of Gad and to the sons of Reuben, `Do your brethren go in to the battle, and ye — do ye sit here?

⁶Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: 'Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia?

⁷and why discourage ye the heart of the sons of Israel from passing over unto the land which Jehovah hath given to them?

⁷Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Issand on neile andnud?

⁸`Thus did your fathers in my sending them from Kadesh-Barnea to see the land;

⁸Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama:

⁹and they go up unto the valley of Eshcol, and see the land, and discourage the heart of the sons of Israel so as not to go in unto the land which Jehovah hath given to them;

⁹kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Issand oli neile andnud.

¹⁰and the anger of Jehovah burneth in that day, and He sweareth, saying,

¹⁰Sel päeval süttis Issanda viha põlema ja ta vandus, öeldes:

¹¹They do not see — the men who are coming up out of Egypt from a son of twenty years and upward — the ground which I have sworn to Abraham, to Isaac, and to Jacob, for they have not been fully after Me;

¹¹Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel,

¹²save Caleb son of Jephunneh the Kenezite, and Joshua son of Nun, for they have been fully after Jehovah;

¹²peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Issanda järel.

¹³and the anger of Jehovah burneth against Israel, and He causeth them to wander in the wilderness forty years, until the consumption of all the generation which is doing the evil thing in the eyes of Jehovah.

¹³Ja Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Issanda silmis.

¹⁴`And lo, ye have risen in the stead of your fathers, an increase of men — sinners, to add yet to the fury of the anger of Jehovah toward Israel;

¹⁴Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, te patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Issanda vihaleeki Iisraeli vastu.

¹⁵when ye turn back from after Him, then He hath added yet to leave him in the wilderness, and ye have done corruptly to all this people.`

¹⁵Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva.'

¹⁶And they come nigh unto him, and say, `Folds for the flock we build for our cattle here, and cities for our infants;

¹⁶Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: 'Me ehitame siia karjatarad oma loomadele ja linnad oma väetitele,

¹⁷and we — we are armed hasting before the sons of Israel till that we have brought them in unto their place; and our infants have dwelt in the cities of defence because of the inhabitants of the land;

¹⁷me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad nende paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast.

¹⁸we do not turn back unto our houses till the sons of Israel have inherited each his inheritance,

¹⁸Me ei pöördu koju tagasi enne, kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa,

¹⁹for we do not inherit with them beyond the Jordan and yonder, for our inheritance hath come unto us beyond the Jordan at the [sun]-rising.`

¹⁹sest me ei taha koos nendega saada pärisosa teiselt poolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt.'

²⁰And Moses saith unto them, `If ye do this thing: if ye are armed before Jehovah for battle,

²⁰Ja Mooses vastas neile: 'Kui te teete nõnda, kui te Issanda ees varustate endid sõjaks

²¹and every armed one of you hath passed over the Jordan before Jehovah, till his dispossessing His enemies from before Him,

²¹ja iga teie varustatu läheb Issanda ees üle Jordani, kuni ta oma vaenlased on enese eest ära ajanud

²²and the land hath been subdued before Jehovah — then afterwards ye do turn back, and have been acquitted by Jehovah, and by Israel; and this land hath been to you for a possession before Jehovah.

²²ja maa on alistatud Issanda ees, ja kui te alles seejärel pöördute tagasi, siis te olete süüta Issanda ja Iisraeli ees ning see maa jääb Issanda ees teie omandiks.

²³`And if ye do not so, lo, ye have sinned against Jehovah, and know ye your sin, that it doth find you;

²³Aga kui te ei tee nõnda, vaata, siis te teete pattu Issanda vastu ja saate tunda oma karistust, mis teid tabab!

²⁴build for yourselves cities for your infants, and folds for your flock, and that which is going out from your mouth do ye.`

²⁴Ehitage oma väetitele linnad, lammastele ja kitsedele tarad ja tehke, mida olete lubanud!'

²⁵And the sons of Gad and the sons of Reuben speak unto Moses, saying, `Thy servants do as my lord is commanding;

²⁵Ja gaadlased ja ruubenlased rääkisid Moosesega, öeldes: 'Su sulased teevad, nagu meie isand käsib.

²⁶our infants, our wives, our cattle, and all our beasts, are there in cities of Gilead,

²⁶Meie lapsed, meie naised, meie kari ja kõik meie muud loomad jäävad siia Gileadi linnadesse,

²⁷and thy servants pass over, every armed one of the host, before Jehovah, to battle, as my lord is saying.`

²⁷aga su sulased, kõik sõjaks varustatud, lähevad sinna üle, et sõdida Issanda ees, nagu mu isand on käskinud.'

²⁸And Moses commandeth concerning them Eleazar the priest, and Joshua son of Nun, and the heads of the fathers of the tribes of the sons of Israel;

²⁸Siis Mooses andis nende pärast käsu preester Eleasarile ja Joosuale, Nuuni pojale, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peameestele,

²⁹and Moses saith unto them, `If the sons of Gad and the sons of Reuben pass over with you the Jordan, every one armed for battle, before Jehovah, and the land hath been subdued before you, then ye have given to them the land of Gilead for a possession;

²⁹ja Mooses ütles neile: 'Kui gaadlased ja ruubenlased lähevad koos teiega üle Jordani, kõik, kes on varustatud sõjaks Issanda ees, ja kui maa alistub teile, siis andke Gileadimaa neile omandiks!

³⁰and if they do not pass over armed with you, then they have possessions in your midst in the land of Canaan.`

³⁰Aga kui nad ei lähe varustatult koos teiega sinna üle, siis nad peavad elama Kaananimaal teie keskel!'

³¹And the sons of Gad and the sons of Reuben answer, saying, `That which Jehovah hath spoken unto thy servants — so we do;

³¹Siis vastasid gaadlased ja ruubenlased, öeldes: 'Mida Issand on öelnud su sulastele, seda me teeme.

³²we — we pass over armed before Jehovah [to] the land of Canaan, and with us [is] the possession of our inheritance beyond the Jordan.`

³²Me läheme sõjaks varustatult Issanda ees üle Kaananimaale, et meie pärisosa jääks meile siiapoole Jordanit.'

³³And Moses giveth to them, to the sons of Gad, and to the sons of Reuben, and to the half of the tribe of Manasseh son of Joseph, the kingdom of Sihon king of the Amorite, and the kingdom of Og king of Bashan, the land by its cities, in the borders, the cities of the land round about.

³³Ja Mooses andis neile, gaadlastele ja ruubenlastele ja Joosepi poja Manasse poolele suguharule emorlaste kuninga Siihoni kuningriigi ja Baasani kuninga Oogi kuningriigi, maa ja selle linnad ühes maa-aladega, selle maa linnad ümberkaudu.

³⁴And the sons of Gad build Dihon, and Ataroth, and Aroer,

³⁴Ja gaadlased ehitasid üles Diiboni, Ataroti, Aroeri,

³⁵and Atroth, Shophan, and Jaazer, and Jogbehah,

³⁵Atrot-Soofani, Jaaseri, Jogbeha,

³⁶and Beth-Nimrah, and Beth-Haran, cities of defence, and sheepfolds.

³⁶Beet-Nimra ja Beet-Haarani kindlustatud linnad ja karjatarad.

³⁷And the sons of Reuben have build Heshbon, and Elealeh, and Kirjathaim,

³⁷Ja ruubenlased ehitasid üles Hesboni, Elaale, Kirjataimi,

³⁸and Nebo, and Baal-Meon (changed in name), and Shibmah, and they call by [these] names the names of the cities which they have built.

³⁸Nebo ja Baal-Meoni, nende nimed muudeti, ja Sibma. Nad panid linnadele, mis nad üles ehitasid, omad nimed.

³⁹And sons of Machir son of Manasseh go to Gilead, and capture it, and dispossess the Amorite, who [is] in it;

³⁹Ja Manasse poja Maakiri pojad läksid Gileadi, vallutasid selle, ja emorlased, kes seal olid, aeti ära.

⁴⁰and Moses giveth Gilead to Machir son of Manasseh, and he dwelleth in it.

⁴⁰Ja Mooses andis Gileadi Manasse pojale Maakirile ning too asus sinna.

⁴¹And Jair son of Manasseh hath gone and captureth their towns, and calleth them `Towns of Jair;`

⁴¹Ja Manasse poeg Jair läks ning vallutas nende telklaagrid ja nimetas need 'Jairi telklaagriteks'.

⁴²and Nobah hath gone and captureth Kenath, and its villages, and calleth it Nobah, by his own name.

⁴²Ja Nobah läks ning vallutas Kenati ja selle tütarlinnad ja nimetas selle Nobahiks enese nime järgi.