¹A name is chosen rather than much wealth, Than silver and than gold — good grace.

¹Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.

²Rich and poor have met together, The Maker of them all [is] Jehovah.

²Rikas ja vaene kohtuvad, Issand on loonud need mõlemad.

³The prudent hath seen the evil, and is hidden, And the simple have passed on, and are punished.

³Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.

⁴The end of humility [is] the fear of Jehovah, Riches, and honour, and life.

⁴Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.

⁵Thorns — snares [are] in the way of the perverse, Whoso is keeping his soul is far from them.

⁵Okkad ja paelad on valeliku teel: kes jääb neist eemale, hoiab oma hinge.

⁶Give instruction to a youth about his way, Even when he is old he turneth not from it.

⁶Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!

⁷The rich over the poor ruleth, And a servant [is] the borrower to the lender.

⁷Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori.

⁸Whoso is sowing perverseness reapeth sorrow, And the rod of his anger weareth out.

⁸Kes külvab ülekohut, lõikab viletsust ja tema viha vits saab otsa.

⁹The good of eye — he is blessed, For he hath given of his bread to the poor.

⁹Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale.

¹⁰Cast out a scorner — and contention goeth out, And strife and shame cease.

¹⁰Aja pilkaja ära, siis lakkab riid, lõpeb tüli ning teotus!

¹¹Whoso is loving cleanness of heart, Grace [are] his lips, a king [is] his friend.

¹¹Kes armastab südamepuhtust ja kelle huuled on armsad, selle sõber on kuningas.

¹²The eyes of Jehovah have kept knowledge, And He overthroweth the words of the treacherous.

¹²Issanda silmad valvavad tunnetust, aga ta kummutab petise sõnad.

¹³The slothful hath said, `A lion [is] without, In the midst of the broad places I am slain.`

¹³Laisk ütleb: 'Väljas on lõvi. Tapab mind viimaks keset turgu.'

¹⁴A deep pit [is] the mouth of strange women, The abhorred of Jehovah falleth there.

¹⁴Võõraste naiste suu on sügav haud: keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.

¹⁵Folly is bound up in the heart of a youth, The rod of chastisement putteth it far from him.

¹⁵Meeletus on seotud poisi südamesse, aga karistusvits saadab selle temast kaugele.

¹⁶He is oppressing the poor to multiply to him, He is giving to the rich — only to want.

¹⁶Kes rõhub viletsat, et rikkaks saada, ja kes annab rikkale, sellele tuleb vaesus.

¹⁷Incline thine ear, and hear words of the wise, And thy heart set to my knowledge,

¹⁷Pööra kõrv ja kuule tarkade sõnu ja pangu su süda tähele minu tundmist:

¹⁸For they are pleasant when thou dost keep them in thy heart, They are prepared together for thy lips.

¹⁸sest see on armas, kui sa neid eneses säilitad, kui need kõik su huultel on valmis.

¹⁹That thy trust may be in Jehovah, I caused thee to know to-day, even thou.

¹⁹Et Issand võiks olla su lootus, selleks ma õpetan täna sind, just sind.

²⁰Have I not written to thee three times With counsels and knowledge?

²⁰Kas ma ei ole sulle kirjutanud kolm korda nõuandeid ja teadmisi,

²¹To cause thee to know the certainty of sayings of truth, To return sayings of truth to those sending thee.

²¹et õpetada sulle tõde, tõe sõnu, et võiksid vastata oma läkitajale tõe sõnu?

²²Rob not the poor because he [is] poor, And bruise not the afflicted in the gate.

²²Ära riisu viletsat, sellepärast et ta on vilets, ja ära rõhu vaest väravas,

²³For Jehovah pleadeth their cause, And hath spoiled the soul of their spoilers.

²³sest Issand lahendab nende asja ja röövib nende röövijailt hinge.

²⁴Shew not thyself friendly with an angry man, And with a man of fury go not in,

²⁴Ära pea sõprust vihastujaga ja ära käi läbi raevutseva mehega,

²⁵Lest thou learn his paths, And have received a snare to thy soul.

²⁵et sa ei harjuks tema viisidega ega valmistaks püüdepaela oma hingele.

²⁶Be not thou among those striking hands, Among sureties [for] burdens.

²⁶Ära ole nende seas, kes kätt löövad, kes hakkavad käendajaks võlgade eest!

²⁷If thou hast nothing to pay, Why doth he take thy bed from under thee?

²⁷Kui sul ei ole, millega maksta, miks peaks võetama su voodi su alt?

²⁸Remove not a border of olden times, That thy fathers have made.

²⁸Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud!

²⁹Hast thou seen a man speedy in his business? Before kings he doth station himself, He stations not himself before obscure men!

²⁹Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate, mitte alama rahva teenistuses.