1When thou sittest to eat with a ruler, Thou considerest diligently that which [is] before thee,
1Kui sa istud valitsejaga leiba võtma, siis pane hästi tähele, mis sul ees on,
2And thou hast put a knife to thy throat, If thou [art] a man of appetite.
2ja pane nuga kõri juurde, kui sa oled himukas.
3Have no desire to his dainties, seeing it [is] lying food.
3Ära ihalda tema maiuspalu, sest see on petlik leib!
4Labour not to make wealth, From thine own understanding cease, Dost thou cause thine eyes to fly upon it? Then it is not.
4Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust:
5For wealth maketh to itself wings, As an eagle it flieth to the heavens.
5kui sa pöörad oma pilgu selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.
6Eat not the bread of an evil eye, And have no desire to his dainties,
6Ära söö kadeda leiba ja ära ihalda tema maiuspalu,
7For as he hath thought in his soul, so [is] he, `Eat and drink,` saith he to thee, And his heart [is] not with thee.
7sest ta on selline, kes arvestab oma hinges: 'Söö ja joo!' ütleb ta sulle, aga ta süda ei ole sinuga.
8Thy morsel thou hast eaten thou dost vomit up, And hast marred thy words that [are] sweet.
8Sa pead söödud palukese välja oksendama ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks.
9In the ears of a fool speak not, For he treadeth on the wisdom of thy words.
9Ära räägi albi kuuldes, sest ta põlgab su mõistlikke sõnu!
10Remove not a border of olden times, And into fields of the fatherless enter not,
10Ära nihuta igivana piirimärki ja ära mine vaeslaste põldudele,
11For their Redeemer [is] strong, He doth plead their cause with thee.
11sest nende lunastaja on vägev, tema lahendab nende riiuasja sinu vastu!
12Bring in to instruction thy heart, And thine ear to sayings of knowledge.
12Pööra oma süda õpetuse ja kõrvad tarkussõnade juurde!
13Withhold not from a youth chastisement, When thou smitest him with a rod he dieth not.
13Ära hoidu poissi karistamast: kui sa teda vitsaga peksad, siis tal ei tule surra!
14Thou with a rod smitest him, And his soul from Sheol thou deliverest.
14Sa peksad teda küll vitsaga, aga päästad tema hinge põrgust.
15My son, if thy heart hath been wise, My heart rejoiceth, even mine,
15Mu poeg! Kui su süda saab targaks, siis rõõmustab minugi süda
16And my reins exult when thy lips speak uprightly.
16ja mu neerud hõiskavad, kui su huuled räägivad õigust.
17Let not thy heart be envious at sinners, But — in the fear of Jehovah all the day.
17Su süda ärgu kadestagu patuseid, vaid karda alati Issandat,
18For, is there a posterity? Then thy hope is not cut off.
18sest siis on sul tõesti tulevik ja su lootus ei kao.
19Hear thou, my son, and be wise, And make happy in the way thy heart,
19Kuule, mu poeg, ja saa targaks ning juhi oma süda õigele teele!
20Be not thou among quaffers of wine, Among gluttonous ones of flesh,
20Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas,
21For the quaffer and glutton become poor, And drowsiness clotheth with rags.
21sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!
22Hearken to thy father, who begat thee, And despise not thy mother when she hath become old.
22Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!
23Truth buy, and sell not, Wisdom, and instruction, and understanding,
23Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja arukust!
24The father of the righteous rejoiceth greatly, The begetter of the wise rejoiceth in him.
24Õiglase isa võib tõesti hõisata, kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda.
25Rejoice doth thy father and thy mother, Yea, she that bare thee is joyful.
25Olgu su isal ja emal rõõm, kes sinu on sünnitanud, hõisaku!
26Give, my son, thy heart to me, And let thine eyes watch my ways.
26Anna, mu poeg, oma süda mulle ja su silmad tundku head meelt mu teest!
27For a harlot [is] a deep ditch, And a strange woman [is] a strait pit.
27Sest hoor on sügav haud ja võõras naine on kitsas kaev.
28She also, as catching prey, lieth in wait, And the treacherous among men she increaseth.
28Jah, ta varitseb otsekui röövel ja rohkendab truudusetuid inimeste seas.
29Who hath wo? who hath sorrow? Who hath contentions? who hath plaint? Who hath wounds without cause? Who hath redness of eyes?
29Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad?
30Those tarrying by the wine, Those going in to search out mixed wine.
30Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini.
31See not wine when it showeth itself red, When it giveth in the cup its colour, It goeth up and down through the upright.
31Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb:
32Its latter end — as a serpent it biteth, And as a basilisk it stingeth.
32see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik!
33Thine eyes see strange women, And thy heart speaketh perverse things.
33Su silmad näevad siis imelikke asju ja su süda räägib pöörasusi.
34And thou hast been as one lying down in the heart of the sea, And as one lying down on the top of a mast.
34Sa nagu lamaksid keset merd ja magaksid masti tipus.
35`They smote me, I have not been sick, They beat me, I have not known. When I awake — I seek it yet again!`
35'Mind löödi, aga ma ei saanud haiget, mind peksti, aga ma ei tundnudki! Millal ma ärkan? Ma tahan veelgi otsida sedasama.'