1Be not envious of evil men, And desire not to be with them.
1Ära kadesta kurje inimesi ja ära ihalda olla nende juures,
2For destruction doth their heart meditate, And perverseness do their lips speak.
2sest nende süda kavatseb vägivalda ja nende huuled räägivad paha!
3By wisdom is a house builded, And by understanding it establisheth itself.
3Tarkusega ehitatakse koda ja arukusega kinnitatakse,
4And by knowledge the inner parts are filled, [With] all precious and pleasant wealth.
4tunnetusega täidetakse kambrid igasuguse kalli ja kauni varaga.
5Mighty [is] the wise in strength, And a man of knowledge is strengthening power,
5Tark mees on tugev ja teadja mees tugevdab oma jõudu.
6For by plans thou makest for thyself war, And deliverance [is] in a multitude of counsellors.
6Sest targal juhtimisel sa võid pidada sõda, ja võit on seal, kus on rohkesti nõuandjaid.
7Wisdom [is] high for a fool, In the gate he openeth not his mouth.
7Tarkus on rumalale kõrge - ta ei tee väravas oma suud lahti.
8Whoso is devising to do evil, Him they call a master of wicked thoughts.
8Kes kavatseb kurja, seda hüütakse salasepitsejaks.
9The thought of folly [is] sin, And an abomination to man [is] a scorner.
9Meeletu tegu on patt ja pilkaja on inimeste meelest jäle.
10Thou hast shewed thyself weak in a day of adversity, Straitened is thy power,
10Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene.
11If [from] delivering those taken to death, And those slipping to the slaughter — thou keepest back.
11Päästa need, keda viiakse surma, ja peata, kes vanguvad tapmisele!
12When thou sayest, `Lo, we knew not this.` Is not the Ponderer of hearts He who understandeth? And the Keeper of thy soul He who knoweth? And He hath rendered to man according to his work.
12Kui sa ütled: 'Vaata, me ei teadnud seda', kas siis südamete läbikatsuja ei saa sellest aru? Su hinge hoidja teab seda ja tasub inimesele ta tegu mööda.
13Eat my son, honey that [is] good, And the honeycomb — sweet to thy palate.
13Söö, mu poeg, mett, sest see on hea, ja kärjemesi on su suulaele magus!
14So [is] the knowledge of wisdom to thy soul, If thou hast found that there is a posterity And thy hope is not cut off.
14Tea, et nõnda on ka tarkus su hingele: kui sa selle leiad, siis on sul tulevik ja su lootus ei kao!
15Lay not wait, O wicked one, At the habitation of the righteous. Do not spoil his resting-place.
15Ära varitse, õel, õige eluaset, ära hävita tema puhkepaika!
16For seven [times] doth the righteous fall and rise, And the wicked stumble in evil.
16Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse.
17In the falling of thine enemy rejoice not, And in his stumbling let not thy heart be joyful,
17Ära tunne rõõmu oma vihamehe langusest ja ärgu hõisaku su süda, kui ta komistab,
18Lest Jehovah see, and [it be] evil in His eyes, And He hath turned from off him His anger.
18et see ei oleks paha Issanda silmis, kui ta seda näeb, ja et ta ei pööraks oma viha tema pealt!
19Fret not thyself at evil doers, Be not envious at the wicked,
19Ära ärritu kurjade pärast, ära kadesta õelaid,
20For there is not a posterity to the evil, The lamp of the wicked is extinguished.
20sest kurjal ei ole tulevikku, õelate lamp kustub!
21Fear Jehovah, my son, and the king, With changers mix not up thyself,
21Mu poeg, karda Issandat ja kuningat, ära seltsi mässajatega, nendega, kes mõtlevad teisiti!
22For suddenly doth their calamity rise, And the ruin of them both — who knoweth!
22Sest äkitselt kerkib nendelt hukatus ja kes teab nende mõlema õnnetust?
23These also are for the wise: — To discern faces in judgment is not good.
23Needki on tarkade sõnad: Erapoolikus kohtus ei ole hea.
24Whoso is saying to the wicked, `Thou [art] righteous,` Peoples execrate him — nations abhor him.
24Kes ütleb õelale: 'Sa oled õige', seda neavad inimesed, sajatavad rahvahulgad;
25And to those reproving it is pleasant, And on them cometh a good blessing.
25aga neil, kes noomivad, käib käsi hästi ning neile tuleb õnn ja õnnistus.
26Lips he kisseth who is returning straightforward words.
26Õige vastus on otsekui suudlus huultele.
27Prepare in an out-place thy work, And make it ready in the field — go afterwards, Then thou hast built thy house.
27Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda!
28Be not a witness for nought against thy neighbour, Or thou hast enticed with thy lips.
28Ära ole põhjuseta tunnistajaks oma ligimese vastu, või tahad sa ometi petta oma huultega?
29Say not, `As he did to me, so I do to him, I render to each according to his work.`
29Ära ütle: 'Nõnda nagu tema tegi minule, nõnda teen mina temale, ma tasun mehele ta tegu mööda.'
30Near the field of a slothful man I passed by, And near the vineyard of a man lacking heart.
30Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest,
31And lo, it hath gone up — all of it — thorns! Covered its face have nettles, And its stone wall hath been broken down.
31ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu, selle pinda katsid nõgesed ja kiviaed oli maha kistud.
32And I see — I — I do set my heart, I have seen — I have received instruction,
32Kui ma seda nägin, siis panin südamesse, vaatasin ja võtsin õpetust:
33A little sleep — a little slumber — A little folding of the hands to lie down.
33veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
34And thy poverty hath come [as] a traveller, And thy want as an armed man!
34siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.