¹To the Overseer. — A Psalm of David. In Thee, O Jehovah, I have trusted, Let me not be ashamed to the age, In Thy righteousness deliver me.

¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.

²Incline unto me Thine ear hastily, deliver me, Be to me for a strong rock, For a house of bulwarks to save me.

²Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse! Oma õiglust mööda päästa mind!

³For my rock and my bulwark [art] Thou, For Thy name`s sake lead me and tend me.

³Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!

⁴Bring me out from the net that they hid for me, For Thou [art] my strength.

⁴Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.

⁵Into Thy hand I commit my spirit, Thou hast redeemed me, Jehovah God of truth.

⁵Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.

⁶I have hated the observers of lying vanities, And I toward Jehovah have been confident.

⁶Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

⁷I rejoice, and am glad in Thy kindness, In that Thou hast seen mine affliction, Thou hast known in adversities my soul.

⁷Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid, ja loodan Issanda peale.

⁸And Thou hast not shut me up, Into the hand of an enemy, Thou hast caused my feet to stand in a broad place.

⁸Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust.

⁹Favour me, O Jehovah, for distress [is] to me, Mine eye, my soul, and my body Have become old by provocation.

⁹Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.

¹⁰For my life hath been consumed in sorrow And my years in sighing. Feeble because of mine iniquity hath been my strength, And my bones have become old.

¹⁰Ole mulle armuline, Issand, sest mul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu!

¹¹Among all mine adversaries I have been a reproach, And to my neighbours exceedingly, And a fear to mine acquaintances, Those seeing me without — fled from me.

¹¹Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku.

¹²I have been forgotten as dead out of mind, I have been as a perishing vessel.

¹²Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.

¹³For I have heard an evil account of many, Fear [is] round about. In their being united against me, To take my life they have devised,

¹³Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist.

¹⁴And I on Thee — I have trusted, O Jehovah, I have said, `Thou [art] my God.`

¹⁴Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.

¹⁵In Thy hand [are] my times, Deliver me from the hand of my enemies, And from my pursuers.

¹⁵Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: 'Sina oled mu Jumal!'

¹⁶Cause Thy face to shine on Thy servant, Save me in Thy kindness.

¹⁶Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!

¹⁷O Jehovah, let me not be ashamed, For I have called Thee, let the wicked be ashamed, Let them become silent to Sheol.

¹⁷Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!

¹⁸Let lips of falsehood become dumb, That are speaking against the righteous, Ancient sayings, in pride and contempt.

¹⁸Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!

¹⁹How abundant is Thy goodness, That Thou hast laid up for those fearing Thee,

¹⁹Jäägu tummaks valetajad huuled, kes jultunult räägivad õige vastu, kõrgilt ja põlgavalt!

²⁰Thou hast wrought for those trusting in Thee, Before sons of men. Thou hidest them in the secret place of Thy presence, From artifices of man, Thou concealest them in a tabernacle, From the strife of tongues.

²⁰Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.

²¹Blessed [is] Jehovah, For He hath made marvellous His kindness To me in a city of bulwarks.

²¹Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.

²²And I — I have said in my haste, `I have been cut off from before Thine eyes,` But Thou hast heard the voice of my supplications, In my crying unto Thee.

²²Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust!

²³Love Jehovah, all ye His saints, Jehovah is keeping the faithful, And recompensing abundantly a proud doer.

²³Mina ütlesin oma hädas: 'Ma olen ära lõigatud su silma eest!' Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.

²⁴Be strong, and He strengtheneth your heart, All ye who are waiting for Jehovah!

²⁴Armastage Issandat, kõik tema vagad! Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad.

²⁵Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Issandat!